Ja üks kindel neiu, ta kohe eriti ruttas koju, ta teadis, mis õhtu ette toob. Esimese asjana lippas ta kohe dussi alla, mõnus kuum vesi voolas mööda ta keha ja ainuke asi millele too tüdruk mõelda suutis, oli telefoni kõne. Ta oli juba tööajal kokkuleppinud, et õhtune plaan näeb ette välja minekut, poisiga, kes pidi samuti kohe töölt naasema. Poiss töötas aga vähe kaugemal, soomes. Ja seal ta oli, tüdruk, ära sätitud, meigitud ja mõnusas suvekleidis, õhtud olid siiski ju soojad. Möödusid sekundid, minutid ja siis kuulis ta oma telefoni helinat, kes see oli? Kõhus imeline tunne, just kui mitte liblikad vaid jooksvad ja trampivad elevandid, kes möllasid mööda ta kõhtu. Lihased, mis nii nõrgad aga samas nii tugevalt krampi löödes andsid isegi valu. Nõrkus ja tugevus, mis sellel ajal revaalitsesid, kumb peale jääb. Kõhus oleks olnud kui linn, mida tabas suur orkaan, mis purustas kõik, mis ette jäi ja ka neiu lootuse, et
3.peatükk Tom läks Polly juurde ütlema et tal on värvitud aga Polly ei uskunud seda ja ta läks õue vaatama. Tomil oligi tehtud, Polly lubas nüüd Tomil mängima minna aga ta pidi õigeks ajaks koju jõudma sest muidu saab ta naha peale. Polly andis selle eest Tomile ühe õuna ja möödaminnes võttis Tom ühe piruka ka sahvrist. Õues viskas Tom Jimi mullakamakatega, Jim oli Tomi noorem vend. Kui Tom jalutas tänaval nägi ta suvekleidis tüdrukut. Tom oli kuude kaupa Amyt püüda võitnud aga nüüd oli see kõik unustatud. Ta järgnes tüdrukule kuni tema majani. Pärast läks Tom sinna akna alla piiluma, kus tuli põles. Tom ei näinud aknast midagi. Õhtusöögil oli Polly imestuses et Tom on nii rõõmus isegi peale pahandamist murukamakate eest. Tom ei võinud suhkrut näpata aga Jim võis, äkitselt lasi Jim suhkru toosi maha ja selle eest lõi Polly Tomi nii,et Tom kohe pikali kukkus
Usun et autor on tahtnud öelda sama, kujutada aegade tarkust, minu jaoks on see tal õnnestunud. Pilt on tõetruu, eriti loovad seda kortsud vanuri näos, oskus neid eksimatult kujutada. 2 ,,Truu Valvur" (1878) Johann Köler (1826- 1899) Õli värve kasutades on pildil kujutatud valges suvekleidis blondi tüdrukut kes istub suure puu all. Tüdruku kõrvale on ennast istuvas asendis sisse seadnud kollaka poolpika karvaga koer. Kui tüdruku pilk on pööratud otse siis koer vaatab vasakule, justkui ootaks kedagi või on keegi sealtpoolt juba tulemas. Puu mille all nad istuvad on roheline nagu ka muru nende kahe all. Istujad ümbritseb suviselt värvikas aas. Siniste õitega lillede vastuseks pildi paremas nurgas on pildi vasakus nurgas punakad õied.
annaabi.ee 
