piklikud. Puit vastupidav, tihe, raske (erikaaluga kuni 0,9 gr/cm³), dekoratiivse tekstuuriga, lülipuit pruunikas, maltspuit kollakas. Koorest ja juurtest saadakse kollast värvi, eriti juurte koor on mürgine. Tähtsad haljastustaimed, olles looduslikult nn ,,pioneerliigid" taluvad kehvasid kasvutingimusi, niiskusepuudust, kui ka suurepäraselt kärpimist. Noorendus- ja kujunduslõikus vajalikud. Igihaljastel liikidel lõigatakse põõsaid tagasi kohe pärast õitsemist, suvehaljastel hilissuvel või varasügisel. Suvehaljaid liike tuleks kasvatada avapäikeses, igihaljaid poolvarjus. Taluvad puude juurekonkurentsi, samuti üsna hästi põuda. Siiski ei talu nad pikaaegseid üleujutusi ja seisvat vett. Perekonnas ligikaudu 450 (500) liiki, kasvades enamasti põhjapoolkera parasvöötmes, enamus liike Ida- ja Kesk-Aasias, samuti Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas ja mõned liigid ka Euroopas. Eestis kasvab looduslikult üks liik (B. vulgaris), kuid kasvatada on proovitud
Meil täiesti külmakindel ja kiirekasvuline liik, talub linnatingimusi, võib kasvatada nii poolvarjus kui avapäikeses. Haljastuses leiab ohtralt kasutamist lehtlate, seinte jne. vertikaalsel haljastamisel. Perekond tamm (Quercus L.) [kvérkus] Perekonda kuuluvad heitlehised või igihaljad, ühekojalised sirgetüvelised ja tugeva juurekavaga laiavõralised puud, harva põõsad. Lehed vahelduvad lihtlehed, suvehaljastel liikidel tavaliselt hõlmised kuni hambulised ja suured (kuni 50 cm), igihaljastel liikidel lehed väikesed, terveservalised kuni hambulised, nahkjad, paksud. Noorelt on tüve koor sile ja õhuke, vanemas eas rõmeline ja paks. Väga pikaealised liigid, saades 500 aastat ja vanemaks. Isasõied on rippuvate urbadena, emasõied väikesed, üksikult või 2-3 kaupa, tuultolmlejad, enamusel liikidel valmivad viljad samal aastal, osadel teisel aastal. Emasõitel ulatub kuupulaga
Seoses keerulise süstemaatikaga ja suurte liikide arvuga, on perekond tihti jaotatud omakorda alamperekondadeks. Ameerika dendroloogid jaotavad tammed kaheks alamperekonnaks: valged tammed ja mustad e. punased tammed. Alamperekondades olevad tammed erinevad teineteisest nii puidu ehituse, lehtede kuju, kui ka tõrude idanemise ja maitse osas. Mõnedele tammedele on iseloomulik kolletanud lehtede jäämine talveks puudele ja säilumine seal kevadeni. · Lehed on heitlehistel e. suvehaljastel liikidel hõlmised või servast hambulised ning suuremad kui igihaljaste liikide peamiselt saagja, oga- või terveservalised nahksed lihtlehed · Kollakasrohelised isasõied asuvad kimpudena tavaliselt mitme kaupa rippuvates urbades, emasõied ühe kaupa istuvalt või 23(5)-kaupa püstisel lehekaenlas oleval viljaraol. · Vili on üheseemneline tõru, mida osaliselt ümbritseb erineva suuruse, kuju ja
annaabi.ee 
