ning paljudel neist on silmatorkav lehtede sügisvärvus ja erksavärvilised võrsed, millised teevad nad nauditavaks ka lehtedeta olekus. Mitmete liikide vilju kasutatakse toiduvalmistamisel ja põõsaste erinevaid osi ka rahvameditsiinis. Eestis looduslikult kasvamas kaks liiki, neist üks puitunud ja teine rohtne. Verev kontpuu (Cornus sanguinea ) [ sangvìnea] Sanguineus veripunane. Kasvab kodumaise suvehalja kuni 5 m kõrguse ja vanemas eas sama laia hargneva püstise tugevakasvulise ja tiheda hallikate peenerõmeliste okstega põõsana valgusküllaste sega- ja lehtmetsade alusmetsarindes, metsaservadel, võsastikes, teeservadel, põllupeenardel jm. Skandinaavia poolsaare lõunaosast Väike-Aasia ja Kaukasuseni. Meil esineb mandri lääneosas ja läänesaartel. Tsoon II (IV) . Kultuuristamise aeg tedmata. Tunnused:
paljudel neist on silmatorkav lehtede sügisvärvus ja erksavärvilised võrsed, millised teevad nad nauditavaks ka lehtedeta olekus. Mitmete liikide vilju kasutatakse toiduvalmistamisel ja põõsaste erinevaid osi ka rahvameditsiinis. Eestis looduslikult kasvamas kaks liiki, neist üks puitunud ja teine rohtne. Verev kontpuu (Cornus sanguinea) [ sangvìnea] Sanguineus veripunane. Kasvab kodumaise suvehalja kuni 5 m kõrguse ja vanemas eas sama laia hargneva püstise tugevakasvulise ja tiheda hallikate peenerõmeliste okstega põõsana valgusküllaste sega- ja lehtmetsade alusmetsarindes, metsaservadel, võsastikes, teeservadel, põllupeenardel jm. Skandinaavia poolsaare lõunaosast Väike-Aasia ja Kaukasuseni. Meil esineb mandri lääneosas ja läänesaartel. Võrsed: noorelt rohelised, karvadega kaetud, vanemad päikesepaistel veripunased, paljad. Lehed: ovaalsed kuni ümarad, 4...10 x 2..
õisikuid kujult ovaalsed või äraspidised teravatipulised, värvuselt valged, rohelised, roosakad või kollased suured kõrglehed. · Viljaks olev luuvili või 13 seemnega mari, mis võib olla mõnel liigil ka söödav, on värvuselt valge, punane, sinine või must · Kontpuude luukõvast ja tihedast puidust valmistatakse mitmeid tarbeesemeid. Cornus sanguinea - Kasvab kodumaise suvehalja kuni 5 m kõrguse ja vanemas eas sama laia hargneva püstise tugevakasvulise ja tiheda hallikate peenerõmeliste okstega põõsana valgusküllaste sega- ja lehtmetsade alusmetsarindes, metsaservadel, võsastikes, teeservadel, põllupeenardel jm. Skandinaavia poolsaare lõunaosast Väike-Aasia ja Kaukasuseni. Meil esineb mandri lääneosas ja läänesaartel. Eestis kohati (eriti mandri edela- ja lääneosas) sage.