tele huvidele ning kihistumise ja hierarhilisuse tugevnemisele ühiskonnas. Turumajanduses, mis tugineb konkurentsile, on kõige tähtsam olla alati parem kui teised. Selle süsteemi mootoriks on egoism, mis ei peatu mitte millegi ees. Nii kasvab brutaalsus, mis on meie argipäevale nii omane. Nii kasvab korruptsioon, mis paljudes maades on juba väga kõrgetesse kabinettidesse jõudnud. Igaüks mõtleb vaid endale, oma isikliku heaolu suurendamisele. Ühiskonna huvide eest suvatsegu hoolitseda riik. Iga ühiskond vajab aga paratamatult teatud norme. Ilma mängu- reegliteta, ilma teatud käitumisnorme arvestamata ei saa ükski ühiskond eksisteerida. Isegi mingi klubi või selts ei saa täiesti ilma mängureegliteta ja käitumisnormideta eksisteerida. Ühiskond, mis kuidagi ei jõua üksmeelele eetikaküsimustes, mis ei aktsepteeri üldisi moraali- reegleid, laostub paratamatult varem või hiljem.
Kui meile langeb osaks õnn, et Teie Eminentsil on meile anda mingi eriline korraldus, siis oleme valmis seda täitma. Monseigneur näeb,» jätkas Athos kulmu kortsutades, sest taoline ülekuulamine hakkas teda ärritama, «me oleme välja tulnud relvastatult, et valmis olla vähimagi häire puhul.» Ja ta näitas sõrmega neljale musketile, mis olid püramiidis trummi lähedal, kus lebasid täringud ja kaardid. «Suvatsegu Tema Eminents uskuda, et me oleksime talle vastu läinud, kui oleksime võinud oletada, et ta läheneb meile nii väikese saatjaskonnaga,» lausus d'Artagnan. Kardinal näris vurre ja hammustas endale kergelt huulde. «Kas te ka teate, mis mulje te endist nõnda alati koos olles, relvis ja teenritest valvatuna jätate?» küsis kardinal. « jätate vandeseltslaste mulje.» 231 «Oh, Monseigneur, see on tõsi,» vastas Athos. «Me peamegi vandenõu, aga nagu
annaabi.ee 
