kohta kõike, lugeda uudiseid, vaadata kokaretsepte, otsida välja isegi laeva ehitamise plaanid. Samuti on võimalik ilma linna peal käimata endale tellida asju koju: nii sööki, riideid, mööblit kui palju muud. Ja seda nii Eestist, Jaapanist, Austraaliast või ükskõik kust mujalt. Nii on kindlasti mugav, kuid muidugi kaasneb ka riske. Võib juhtuda, et tehing sooritatakse valesti ning raha läheb lihtsalt kaduma. Või on mõned firmad mingid petturid, kes soovitut koju saata üldse ei suvatsegi. Internetist kauba tellimine võib mõjuda ka tervisele, enam poodide vahel nii palju ei käida ning kaal hakkab tõusma. Üldse on liigne arvutis istumine ebatervislik, nii meie silmadele kui ka kogu kehale ja organismile. Virtuaalmaailmas peitub palju võlu, kuid sellega võib kaasneda ka valu ning pettumus. Tuleks olla ettevaatlik uute inimeste suhtes, kellega tutvust alustatakse. Muidugi tuleks aru
mis hiinlased suudavad, me ei tea nende toiduvalmistamise kultuuri ja nii tekib ka toitude maitsel vahe. Erinevate rahvuste koos elamine tekitab ka raskusi ja hõõrumisi erinevate rahvuste vahel. See ei pruugi küll kõikjal nii olla, aga siiski. Me võime küll esialgu öelda, et eestlased suhtuvad teistesse Eestis elavatesse rahvustesse sallivalt, kuid mõelgem järele. Kas mitte siis, kui buss on rahvast puupüsti täis ja mõni nooruk laiutab seal, olles pingile pannud ka oma koti ja ei suvatsegi seda eest ära võtta, ei ütle me, et tegu on venelasega nemad laiutavad ja ei mõtle teistele? Kui maa on paksult kaetud sihvka koortega, öeldakse tihti, et venelaste kamp on siin olnud. Kui kuskilt on miski lõhutud ja täis soditud, on jälle süüdlaseks venelased. See aga paneb nii meid kui ka neid üksteist vältima ja samas teeb see meid tugevamaks, kuna peame endi eest seisma. Mis kasu on sel puhul multikultuursusest? See mõjub ju rahvale halvasti:
(PankrS § 10). Kohustusliku erialuse väljatoomine ei vabasta võlausaldajat võlgniku maksejõuetuse põhistamisest muude asjaoludega. Seda aga kipuvad võlausaldajad unustama. Tihti tabab võlausaldajaid pankrotiasja menetlemisel üllatus, kui selgub, et kuigi nad on võlgniku maksejõuetust põhistanud asjaoluga, et pärast pankrotihoiatuse esitamist ei ole võlgnik kohustusi täitnud, on võlgnik siiski maksevõimeline. Praktikas on juhtunud, et võlgnik ei suvatsegi pankrotihoiatusele vastata, sest ei pea seda oluliseks. Ta kas arvab, et tal on piisavalt vara, või pole ta posti teel saadetud pankrotihoiatust kättegi saanud. Võlausaldaja peab suutma vaidluse korral tõendada, et võlgnik on pankrotihoiatuse ka kätte saanud. (Varusk 2008:86) Pankrotiavalduse mitteesitamisega kaasneb seadusega ettenähtud karistus. Lisaks pankrotiavalduse esitamata jätmisele võib vastutus järgneda ka seetõttu, et juhatuse
annaabi.ee 
