viikingiajal · 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. · Kivilinnuse ehitamist on esmamainitud 1224. Tööde käigu kohta andmed puuduvad. · Täieliku kuju ja suuuruse sai 16.sajandi alguseks . · Liivi sõja ajal 1560 toimunud piiramine oli edukas, osaliselt palgasõdurite reetlikkuse tõttu. 1582. aasta Jam-Zapolski rahulepingu tulemusel läks linnus poolakatele, kes tegid parandustöid ja korraldasid 1599 revisjoni, mille tekst on säilinud · 1600 vallutasid linnuse rootslased. Edaspidi käis linnus PoolaRootsi sõdades korduvalt käest kätte ja oli 1611. aastaks purustatud. On oletatud, et rootslased
EP on kohustatud hoidma pangasaladusi sisaldavate andmete konfidentsiaalsuse. Pangasaladuseks on: 1) andmed klientide kontode kohta, 2) sooritatud tehingute kohta, 3) finantsmajandusliku seisundi kohta, 4) krediidiasutusete turvasüsteemide kohta. Pangasaladuseks ei loeta: 1) andmeid krediidiasutuste omanike kohta, 2) asutajate ja aktsionäride kohta, 3) aktsionäride osa suurust aktsiakapitalis, 4) andmeid omavahendite ja reservkapitali suuuruse kohta, 5) aruannete esitamise tähtaegadest kinnipidamist, 6) andemeid aruannete kvaliteedi ja usaldatavusnormatiivide kohta 7) ... EP juhtimine Kõrgeim organ Eesti Panga Nõukogu (EPN), mis koosneb esimehest ja 8 liikmest. Nõukogu esimehe nimetab 5 aastaks ametisse Riigikogu, Presidendi ettepanekul. Esimees korraldab nõukogu tegevust, juhatab istungeid, kontrollib nõukogu otsuste täitmist, esindab EPN ja vastab talle Riigikogus esitatavatele arupärimistele. EPN liikmed