Algselt säilitati tekstid suuliselt. Tekstid kirjalikult 9.saj pKr. Keel: sanskriti keel Kolm osa I. Veeda hümnid- Sisaldavad ohvri ja ülistuslaule, palveid ning loitse. Siia kuulub ka vanim veeda „Rigveeda“. Tänapäeval tuntakse ja lauldakse, kuid ei ole eriti tähtsad. II. Brahma raamatud- On preestrite rituaalsed käsiraamatud, mille põhjal tuleb sooritada üksikasjadeni täpset ohverdamist. III. Upanišadid- tähtsam osa veedadest. Koosnevad suutratest (juhtlõng). Siia on kirja pandud hinduismi kogu filosoofilis-religioosne elukäsitlus, seega hinduismiõpetus üldse. Hilisemates suutrates ka konkreetsed juhised mediteerimiseks Hindude rahvuseeposed Enamik müüte eepostes on heroilised, õpetavad järgima tõde ja tõotusi, ustavust surmani, vaprust jne „Mahabharata“ (maha-suur, bharata-kuningas) Eepose kuulsaim osa pooem BHAGAVADGITA (Isanda laul)
eelkõige nende kuningale Indrale pühendatud hümnid Brahmanad: ohvririitused, rituaalid, tulerituaal, tulejumal Agni Aaranjakad tekitavad paralleeli tulerituaali ja kosmose vahele. Muutuvad rituaalsest filosoofilisemaks. Upanisadid (kaasa pandud): sisemine ohverdamine, atman, brahman ja monistlik teoloogia. Oluline on isiku vaimne areng: keha ohverdamine (askees). suutrad aforismid, mis tähistavad kohustusi Dharma suutratest tähtsaim on Manu seadused: määrab kindlaks hindude kohustused hoolimata seisusest (varna), elujärgust (asram) või soost, et oleks võimalik pääsemine sansarast.
annaabi.ee 
