Buddha ärkas selle tõe jaoks ise ja õpetas seda ka teistele. Ta ei ole ainus virgunu, sest (nagu kinnitatakse) paljud on virgunud juba enne teda ja paljud ka pärast teda. [1] 4 BUDDHA ÕPETUSED Neli õilsat tõde Neli õilsat tõde on Siddhrtha Gautama õpetuse ja selle põhineva budistliku usundi alusmõtted. Kirja on see õpetus pandud Dhammacakkappavattana suutras. Budismi neli õilsat tõde on: 1. Kannatuse tõde - maailm on täis kannatusi. Kannatusi põhjustavad haigused ja surm, lahusolek, vihkamine ning võitlus oma vajaduste rahuldamiseks 2. Kannatuse põhjuse tõde - inimliku kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes. 3. Kannatuse lõppemise tõde - et vabaneda kannatustest ja sansaarast, tuleb lahti saada himudest ja ihadest. 4
Nad pole vanemate ,,omandus" kuna neil on seljataga eelmised elud. Inimelu väärtustatakse väga, kuna see on haruldane kingitus, võimalus vaimseks arenemiseks, seda ei tohi kaotsi lasta. Naised peavad looma kodutunde kõigile perekonnaliikmetele, valvama meeste asjade järele ning tegutsema osavalt ja otstarbekalt. Mehed omakorda peavad ausatama ja lugupidama naistest, muretsema neile ,,kaunistusi", nt ilusaid riideid ja ehteid. Õnneliku maa suutra suutras kirjeldatakse mütoloogilist ,,puhast maad"/paradiisi, mis budistide arvates asub kusagil kaugel läänes, loendamatute maailmasüsteemide taga. Maailmasüsteem tähendab budistidele kaugelt suuremat ühikut kui üksnes meie Maa. DZAINISM Dzainism tekkis 8.-7.saj eKr Gangese jõe basseinis. Nimetus tuleb sanskriti keelsest sõnast jaina. Sellega tähistati kõiketeadvate õpetajate järgijaid. Õpetajad olid alistanud kõik kired ja
annaabi.ee 
