Budistlike pühade tekstide kogu nimetatakse Tipitakaks (paali keeles või Tripitakaks sanskriti keeles), mis eesti keeles tähendab "Kolmikkorv". Nimi tuleb sellest, et käsikirju hoiti kolmes punutud korvis. Tipitaka sai pühakirjaks 3. sajandil. Tipitaka kolm osa on Sutta, Vinaya ja Abhidharma. Sutta sisaldab Buddha jutlusi ja sellesse korvi kuulub ka budismi kõige populaarsem raamat Dhammapada, Vinaya käsitleb elureegleid ja eetikat, Abhidharma on filosoofiliste tekstide (suutrade) kogu. BUDDHA ÕPETUS Neli õilsat tõde Buddha selgitas oma kuulajaile, miks inimesed on õnnetud ja vihased ning mida saaks teha, et maailm ja inimesed paremaks muutuksid. Maailmas on kannatus. Aja ja ruumi maailmas ei koge keegi kunagi täielikku rahuldust. Isegi kõige õnnelikumad hetked kaovad. Kannatus põhjuseks on elujanu. Inimesed kannatavad, sest nad üritavad endale saada ja hoida asju ning pole kunagi rahul. Nad muutuvad ahneks ja enesekeskseks
"Kolmikkorv". Nimi tuleb sellest, et käsikirju hoiti kolmes punutud korvis. Tipitaka sai pühakirjaks 3. sajandil. Tipitaka kolm osa on Sutta, Vinaya ja Abhidharma. Sutta sisaldab Buddha jutlusi ja sellesse korvi kuulub ka budismi kõige populaarsem raamat Dhammapada, Vinaya käsitleb elureegleid ja eetikat, Abhidharma on filosoofiliste tekstide Tipitaka palmilehtedel (suutrade) kogu. Hiljem tekkinud mahajaana budismil on arvukalt pärastpoole pühaks kuulutatud raamatuid. Mahajaana budismi pühakirjad pandi sanskriti keeles kirja 1. saj pKr. Ka neis on jäädvustatud Buddha sõnu, ent Budistlike pühade tekstide kogu mahajaana koolkond lõi ka hulgaliselt uusi nimetatakse Tipitakaks (Tripitakaks) tekste, mis omistati Buddhale, kuid mida e. kolmikkorviks. Nimetus tuleb
annaabi.ee 
