Ta kandis Eesti lippu nii 1994. aasta Lillehammeri ja 2002. aasta Salt Lake City tali-OM-i avatseremoonial. Ta valiti Eesti parimaks sportlaseks aastal 1988 ja Eesti parima võistkonna liikmeks aastal 1994. Töötas Dünamo instruktorina, Lillehammeri SK-s ja Eesti kahevõistluskoondise peatreenerina. Allar Levandi kuulub Eesti Tennise Liitu ja aastal 2001 sai ta Eesti Punase Risti III astme teenetemärgi. Levandi isa Anti on kuulunud aerutamises ja sõudmises Eesti koondisesse ja tegutsenud suusatreenerina ning ema Agnes kuulus omal ajal Eesti paremikku murdmaasuusatamises. Allar Levandi on abielus Anna Levandiga, kes on samuti sporditaustaga ning neil on kolm poega. Allikad: http://www.esbl.ee/biograafia/Allar_Levandi http://data.fis-ski.com/dynamic/athlete-biography.html? sector=NK&competitorid=35053&type=result http://et.wikipedia.org/wiki/Allar_Levandi
Ekskursioon suusastaari noorusmaile: Ema Aino mäletab, et lapsepõlves oli poeg aeglane ja pikaldane. Kõike muud kui kiire. «See paneb mind ka imestama, et ta oma pika lihasega võidab Jaak Maed,» tunnistab Aino Veerpalu. Esimene treener säästis noort suusameest Kui Johannes Toim tahtis 20 aastat tagasi luua Pärnus noorte suusatajate treeningrühma, küsisid sealsed spordijuhid, ega ta nalja tee. Pärnu on ju suve-, mitte talikuurort. Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õpetaja-suusatreenerina lõpetanud Toim, endise nimega Bogdanov, ei teinud nalja. Teiste hulgas tõid tema vastloodud gruppi oma kaks last, poja Andruse ja tütre Anu, harjutama Aino ja Anti Veerpalu. Toimil olid ette näidata kõvad tulemused. Nii näiteks väidab ta, et just tema tõi Eestile suusatamises esimesed MK-punktid, kui lõpetas 1979. aastal Kavgolovos 30 km 18. kohaga. Seega võis oletada, et Toim tikub ka lastest kiiresti meistreid vormima. Kuid ei
annaabi.ee 
