kuldmedalit, 8"22"hõbemedalit. 10“25"pronksmedalit. Suusatamise algaastail kodustes tisleritubades valminud varustuse asemel algas tööstuslik tootmine Tartus asunud Balti spordiriistade vabrikus (matkasuusad), seejärel Pärnu Metsakombinaadis (rahvasuusad ja kepid), Tallinnas "Dünamo" Suusavabrikus (hüppe-, slalom- ja murdmaasuusad). Viimasest tulid ka esimesed plastpõhjaga suusad, mida alul määrida ei osatud, andsid kõvasti tagasi. Pärnu "Viisnurk" alustas mööblitsehhis suusatootmist ja on nüüdseks jõudnud maailma juhtivaks suusatootjaks andes veerandi kogutoodangust. Ka võistlussuusa kvaliteet on tipptasemel. VaataVISU kodulehele Ka "Kommunaaris" toodetud suusasaapad olid omas ajas päris head. "Marat" on tootnud kombinesoone. Määrdekeetjad on olnud kõrges hinnas, peamiselt suusatõrva baasil keedetud määrded on toonud ka medaleid. Teada nimed on Johannes Koovit "JOKO", Oleg Tõnsuaadu "Adux", Karl Lont, Toivo Kreinert jpt. Viimane korraldas ka ühe viimastest
1989. aastast korraldatakse meeste js naiste MM-i koos. Eesti ajalugu Eesti suusa ajalugu Suusatamise algaastail kodustes tisleritubades valminud varustuse asemel algas tööstuslik tootmine Tartus asunud Balti spordiriistade vabrikus (matkasuusad), seejärel Pärnu Metsakombinaadis (rahvasuusad ja kepid)ja Tallinnas "Dünamo" Suusavabrikus (hüppe-, slaalom- ja murdmaasuusad). Viimasest tulid ka esimesed plastpõhjaga suusad, mida alul määrida ei osatud, andsid kõvasti tagasi. Suusatootmist alustas ka mööblitsehh "Viisnurk" Pärnus. Võistlussuusa kvaliteet oli tipptasemel. Ka "Kommunaaris" toodetud suusasaapad olid oma aja kohta päris head. "Marat" on tootnud kombinesoone. Määrdekeetjad on olnud kõrges hinnas, peamiselt suusatõrva baasil keedetud määrded on toonud ka medaleid. Teada nimed on Johannes Kooviti "JOKO", Oleg Tõnsuaadu "Adux", Karl Lont, Toivo Kreinert jpt. Viimane korraldas ka ühe viimastest tõrvaajamistest Aegviidu männikändudest. Koondises
annaabi.ee 
