krobelise pinnaga (kunstnik kasutas värvi ja pahtlit). Pildi pisut ,,udune" olek lisas ainult plusspunkte. Ja muidugi Konrad Mäe ,, Norra maastik". Selle maali sisse läheks ja jääks. Viskaks lume peale pikali ja ei kõigutaks kõrvugi. Ma ei ole tegelikult Mäe suur austaja, aga see pilt lööb. Otse ja närvi. Pikka saali kutsutakse talverõõmude toaks. Siit sai pisut kiiremini läbi käidud, ei leidnud midagi silmale-meelele. Enn Põldroosi ,,Talvemaastik suusatajaga" oli küll omapärane, aga talvelt ootaks rohkem lund ja vähem tulekahju. Mõtiskluste saalis meeldis praktiliselt kõik. Nii Kristiina Kaasiku ,,Põlev roostik" kui Eda Lõhmuse ,,Heinamaa". Tühi, ainult must ja valge ja avar. Lõhmus avaldas muljet, otsisin netist pilte lisaks. ,,Takistus", ,,Edasi" nendel maalidel on aeg seisma jäänud, kätte on jõudnud tuumatalv, maailma lõpp, mida iganes. ,, Kui ma maalisin, siis kujutasin ette, et olen olemas ainult mina. Olen
Kiiresti süüdatud lõke loob matkameeleolu ja annab soojust. Parimad looduslikud süütematerjalid on kuuskede alumised kuivad oksaraod, vaik ja kasetoht. Tähelepanu nõrgematele (nooremad, vähem suusatanud, enne matka vähe söönud)! Nõrka taset aitab leevendada mõõdukas sõidukiirus, peatused ja söömine, aga ka sõbralik, meeleolu tõstev vestlemine. Ilmse tõrke korral (nõrkemine, nälg, suusk katki) saadetakse hättasattunu koos grupijihi poolt määratud hea suusatajaga lähemasse tallu abi küsima. Laskumised. Vähese nähtavusega , aga ka hea nähtavusega suurema laskumise alguses määrab grupijuht laskumisintervalli s.o. pikivahe sõitjate vahel. Näiteks intervall- 10 suusapikkust. Intervall on vajalik otsasõitudest hoidumiseks, mis tekivad erinevast laskumiskiirusest või eessõitja kukkumisel. Jälgedeta lumme esimest laskumisjälge ajades ootab järgmine, kuni eelmine on õnnelikult alla jõudnud, Iga sõiduga jälg paraneb ja sõidukiirus suureneb
annaabi.ee 
