vaba- ehk uisutehnika. Mõlema tehnika jaoks on olemas ka spetsiaalne varustus. Murdmaasuuska eristab mäesuusast suusa paine ehk suusa jäikus. Paine optimeerib inimese kaalu mõju lumele. Mäesuuskadel praktiliselt paine puudub. See võimaldab kogu suusapõhjal puudutada lund, samas aitab paremini suuska pööramisel kontrollida. Murdmaasuusa paine ei võimalda suusa keskosal maad puudutada, kui inimese raskus on võrdselt mõlemal suusal. Uisusuusk on klassikalise sammu jaoks mõeldud suusast lühem ja jäigem. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks aga määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad, mis lubavad kanna-pöialiigesel
Ärge muretsege, et teised kihutavad mööda, aga ise ukerdate kaootiliselt. Iga päev õpivad mäepeal esimest korda sõitma vähemalt 30 inimest, ja mis kõige olulisem keegi ei vaata viltu - kõik on ju kunagi kuidagi alustanud. Huvitavaid fakte: 1929 Burchett saagis vineerist laua, kinnitas jalad riideribade ja hobusejõhvidega kinni ning lasi liugu. 1965 Sherman Poppen tegi tütrele mänguasja nimega "Snurfer". See koosnes kahest kokkuseotud suusast, mille ninasse oli kinnitatud köis. 1966 müüdi Snurfereid juba üle poole miljoni ning Poppen korraldas isegi võistlusi. Üks osaleja oli Jake Burton, kelle arvates oli see lahe ajaviide surfi asemel. 1969 lumelaudu hakkas valmistama Dimitrije Milovitch, kes sai inspiratsiooni ülikooliajal kandikuga mäest alla sõitmisest. Milovichi lumelaud põhines surfilaual kombineerituna suuskade tööpõhimõttega.