julgustükki, vaid tahetakse selgitada suuskadel Eesti ja Soome ranna vahel sidepidamise võimalusi. Esimese päeva õhtul levib teade, et jääolud on kehvaks muutunud ning teelt eksinud suusamehed on sattunud surmaohtu. Mehi saadetakse otsima Eesti sõjaväelennuk. Õigel kursil olnud meestel pole sellest aimugi. Tegelikult kulgeb kõik plaanipäraselt ja 115 km pikkune teekond lõpeb Kotkas 9.märtsi pärastlõunal. Kummalist tähelepanu pöörab suusamatkale Nõukogude ajakirjandus, kus räägitakse isegi kaasaveetud kuulipildujatest ja kahuritest. Ajaleht "Krasnaja Karelija"lõpetab ülevaate sõnadega: "Nii näeme, et meie lähemas naabruses, peaaegu meie rannasideteenistuse silma all toimub kaitseväe palavikuline ettevalmistus aktiivseks sõjategevuseks talvetingimustes." - 1931.aasta.leidis aset esimene teatesuusamatk ümber Eesti, mis oli 1129 km pikk. 1931.aasta Eesti meistrivõistlused peeti Rakveres. Nende võistlustega on seotud meie
Lisaks isiklikule päästevestile peab iga matkajuhi varustusse kuuluma päästeköis. Matkajuhi varustusse mitmepäevasel veematkal peab kuuluma ka veekindel taskulamp, millega saaks anda valgussignaale hädaolukorda sattudes. Tööriistad matkal. Sõltumata matkaliigist peaks matkavarustuse hulka kuuluma taskunuga, saag, kirves ja soovitavalt ka universaalne multitööriist (näiteks Leatherman). Olenevalt matkaliigist lisanduvad tööriistad kas jalgrattamatkale, suusamatkale või veematkale. Tehnilistel matkadel peab olema ka enam vajalikke abivahendeid, näiteks suusamatkal tagavaraks suusanina, suusamäärded ja kruvikeeraja. Veematkal peab olema konkreetse veesõiduki parandamiseks vajalikku materjali, näiteks isoleerpaela, liimi, traati. Jalgrattamatkal peavad kaasas olema vajalikud mutrivõtmed ja kummiparandamiskomplekt. Magamisvarustus koosneb telgist, magamisalusest ja magamiskotist. Nende
annaabi.ee 
