Härma koolis. Hobid Andrus Ansip tegeleb regulaarselt jalgrattasõiduga. Ta on korduvalt läbinud Tartu rattamaratoni põhidistantsi. 1996. aastal aprillis jalgrattaga sõites juhtus tal ränk kokkupõrge sõiduautoga. Selle tagajärjel tehti talle 11 tundi kestnud operatsioon; ta oli tervelt kolm kuud voodihaige, kuid tema täielik taastumine võttis aega lausa 14 kuud. Ansip võtab traditsiooniliselt osa ka Tartu suusamaratonist. Tal on Worldloppeti sarja meistrimärk, mis tähistab kümne erineva suusamaratoni läbimist. Ta on läbinud sarja pikima maratoni, Rootsi Vasaloppeti, ning sõitnud isegi Austraalias Kangaroo- hoppetil. Ansipi hobiks on veel ka korralik Tartu vaadetega postkaartide kogu. 4 Tuhandetest kaartidest koosnev kollektsioon algab aastast 1895 ja viib välja Teise maailmasõja lõppu. Andrus Ansip linnapeana
· Suusatamine on tervislik. Me kohaneme pakase, tuule ja tuisuga - organism karastub ja tugevneb. Värske õhk ja päike mõjuvad soodsalt. Suusatajad saab enamasti jagada kolmeks : · Juhusuusatajad, kelle tervis on korras ja sportimishuvisid ei ole. · Trimmisuusatajad, kes sõidavad tervise huvides, s.o. hea kehalise ja vaimse seisundi säilitamiseks regulaarselt ja tahavad kaasa teha mõnel pikal rahvasõidul. · Suusamaratonist osavõtjad, kes soovivad oma taset tõsta ning võimeid pikamaasõitudel teistega võrrelda. Harjutamisest · Harjutada tuleb aastaringselt, kuna see on kõrgete sportlike tulemuste saavutamise tagatis. · Harjutada tuleb regulaarselt, ilma märgatavate pausideta. · Koormust lisatakse järk-järgult, väikeste annuste kaupa. Harjutuspaigad Kõige paremini sobivad tuulevarjulised metsarajad ja teed, kus võib harjutada nii suvel kui talvel