spordiala sektsioonides. Kohustuslik kehaline kasvatus hõlmas ka esimese nelja kursuse üliõpilasi. Noorte spordi põhialuseks olid spordikoolid, mis töötasid peaaegu kõigis Eesti linnades. N.Liidu koondvõistkonna koosseisus võitsid Eestist pärit sportlased Olümpiamängudel 12 kuld-, 12 hõbe- ja 11 pronksmedalit. Asutustes - ettevõtetes toimusid kohustuslikud normi täitmisvõistlused, jooksu- ja suusakrossid. Kuuekümnendatel aastatel loobuti sundvahenditest ja suhtumine kehakultuuri hakkas paranema. Populaarseks said rahvamatkad, naisvõimlemine, orienteerumisüritused, suusamatkad, rahvajooksud, sportlikud tervisenädalad. Kaheksakümnendatel aastatel sai prestiižikaks osavott suusamaratonidest, eriti Tartu maratonist (65 km). ENE andmetel töötas 1985.a. Eestis 2843 palgalist töötajat kehakultuuri ja spordi alal, neist 775
hiljem Eesti omariikluse ajal 1934. aasta juulis Siimusti metsas. Seal, kus hiljemgi Jõgevamaa pidusid peeti [---] Jõgeva teine laulupidu jäi kahjuks Eesti omariikluse ajal viimaseks suuremaks rahvuslikuks ürituseks (Nahkur: 1992). Siimusti metsas, toetudes lavaga oosinõlvale, asub Siimusti lauluväljak. Siin toimusid kõik rajooni ühisüritused: laulu- ja tantsupeod, vabaõhukontserdid, rahvapeod, kokkutulekud, jooksu- ja suusakrossid. 72. Möödunud nädala neljapäeval ja reedel mürisesid Kuremaal traktorid pingelisemalt kui tavaliselt. Mooritsal peeti üle-eestiliste tehnikumide künnivõistlusi (Lukas: 1991). Künnivõistlusi korraldati, et õppida uusi ja näidata oma oskusi. Parimad said autasud ja neid korraldatakse praegugi. 73. Teiseks olid Adaveres kokkutulekute läbiviimise kogemused 1989. aasta 22. juulist, kui siin leidis aset XIV Vabadusristi päev. Saalis viibis ka 16 Vabadussõja veterani, kellest
annaabi.ee 
