Referaat Suusatamine Paigalpöörded Lehvikpööre eest tehakse nii, et tõstetakse suusanina sinnapoole, kuhu tahad pöörata ja tuuakse teine suusk juurde. Suusakannad on koguaeg paigal. Kui tahad teha suurt pööret, siis pead mitu korda astuma ja nii võib kas või täisringi teha. Lehvikpööre tagant käib samamoodi, ainult, et nüüd jäävad suusaninad paigale ja tõstetakse suusakandasid. Tõstepöörded: · Toeta kepid ühele poole. · Tõsta üks suusk lumelt. · Viia see nina ees vastassuunda. · Tuua teine suusk juurde. Mäest üles Trepptõus: · Pööra küljega mäe poole. · Astu samm mäe poole ja tõsta teine suusk juurde, kuni tõusu lõpuni. Käärtõus: · Hoia suusaninad kogu aeg hästi laiali ja suusakannad koos. · Suusad aga toeta sisemistele kantidele. Mäest alla Kõrgasendis:
(lk26) 4) Poolsahkpööre – laskudes „põikilaskumine“ ja pöörates „sahkpööre“. Põikilaskudes jalg ½ pöida ees pool, jalad põlvedest kergelt kõverdatud. Keha ülaosa ja vaade oru poole. Mõlemad kepid nõlva pool. Nõlvapoolsed kandid maas. Enne pööret sahk -> sahkpööre -> nõlvapoolse jala kõrvale toomine (lk27) 5) Paralleelpööre – nagu triivpidurdus, aga pöörde lõpus ei peatuda täielikult. Pöörde jaoks tõstetakse suusakandasid pöördest teisele poole kiire liigutusega. Suuski hoitakse koguaeg paralleelselt. (lk33) 6) Poolsahkparalleelpööre – „põikilaskumisasend“ -> pöördeväline suusk poolsahkasendisse ->pöördesisene suusk tuuakse pöördevälise kõrvale Tõusuviisid: 1) Treppsamm – külg ees nõlva suhgtes; nõlvapoolsed kandid lumes, keharaskus nendel; korraga liiguvad sama käsi-jalg 2) Käärsamm – suusad käärselt (V-kujuliselt) astumine; käte-jalgade ristkoordinatsioon;
annaabi.ee 
