5.Laskumisel põikilaskumisasendis on mäepoolne jalg teisest poole jalalaba võrra eespool. Sääred on hüppe- ja põlveliigesest ette kallutatud mäe poole, nii et ülalt vaadates katavad põlved suusaninasid. Jalad ja puusad on suuskade kantimiseks kallutatud mäe poole, aga kere on keha tasakaalustamiseks kallutatud ja pööratud oru poole. Mäepoolne käsi on orupoolse suusa kohal all-ees ja orupoolne käsi puusade kõrgusel all-taga. Pöörded Pöörded paigal: 1. Astepööre ümber suusakandade ja/või suusaninade. 2. Tõstepöörded kõrvale, tagant üle suusa ja eest üle suusa. Tõstepöördeid kasutatakse, kui on vaja sooritada 180° pööret paigal. Pöörded liikumisel: uisusamm- ehk astepööre, sahkpööre, poolsahkpööre, käärpööre. 1. Uisusammpöördel ehk astepöördel viiakse keharaskus pöördevälisele suusale, pöördesisene suusk tõstetakse vajalikus suunas ja samaaegselt kantakse keharaskus välimise jala tõukega pöördesisesele suusale
ninaosa. - suusaninade/kandade korduv kõrvale ja tagasi tõstmine. - juurdevõtusamm küljele, hüplemine küljele ja tagasi. - kahel suusal hüplemine küljele ja tagasi a) suusad paralleelselt, b) ainult kandadega, c) ainult ninadega. - hüppepööre 45°, 90°, kuni 180°. - üles alla kergenduse sooritamine (jalgade kiire sirutamine ja kõverdamine) nii, et suusad vabastatakse hetkeks koormusest, kuid kontaks lumega säilitatakse. - kergenduselt suusakandade kõrvale ja tagasi libistamine nii, et suusatallad säilitaksid kontakti lumega. - ühe suusa kantimine sisekandile ja väliskandile. - kahe suusa kantimine: vasakule, paremale, sisemistele, välimistele, nõlva/mäepoolsetele kantidele. - poolsahkasendi sissevõtmine (kõrvale viidava suusa tald lumel lapiti) a) astudes, b) libistades. - sama eelmisele, aga kõrvale viidavat suuska kantides. - sahkasendi sissevõtmine (suusatald lumel lapiti), a) astudes, b) hüppega, c) kergenduselt
annaabi.ee 
