Hermann. Selle plvkonna nooremad heliloojad on saanud juba professionaalse koolituse. Kuna Eestis 19. sajandi lpus ja 20. sajandi alguses muusikalist haridust ei olnud veel vimalik omandada, mindi peamiselt lhimasse, Peterburi konservatooriumi. Seal piti eelkige orelit (Kappel, Hrma, Trnpu). Et aga orelipilased said sama ppemaksu eest vtta ka kompositsioonitunde, siis ei jetud seda vimalust kasutamata. Kappeli, Lte, Hrma ja Trnpu loome thtsaim valdkond on koorimuusika, kuid nad proovisid ktt ka suurvormidega. Eesti muusikaelus hakkasid nad osalema 1880.- 1890. aastatel. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) Aleksander Eduard Thomson (1845-1917) Karl August Hermann (1851-1909) Friedrich Saebelmann (1851-1911) Johannes Kappel (1855-1907) Aleksander Lte (1860-1948) Miina Hrma (1864-1941) Konstantin Trnpu (1865-1927) Heliloojate II plvkond (sndinud 1870-1890) 19.-20. sajandi vahetusel polnud Eestis veel vimalik saada krgemat muusikalist haridust ja lhim muusikakrgkool asus Peterburis
-Kõik tõstavad kätt nagu natsid teevad. KULTUUR EESTIS- RAHVAHARIDUS-Ehitati hulk moodsaid koolimaju, trükiti uusi eestikeelseid kooliõpikuid. KÕRGHARIDUS- Rajati esimene Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. TEADUS- Asutati Eesti Teaduste Akadeemia. KIRJANDUS- Rohkesti avaldati nii maailmakirjanduse paremikku kuuluvaid teoseid kui ka algupärast ilukirjandust ning populaarteaduslikke väljaandeid. LUULE-Siuru rühmituse teke. KLASSIKALINE MUUSIKA-Eesti muusika rikastus uute sümfooniliste suurvormidega. KERGEMUUSIKA-Säilis ja tugevnes kohalike laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon. KUNST- Eesti kunstinäitusi korraldati paljudes välisriikides alates Lätist ja Soomest kuni Itaalia ja Prantsusmaani.TEATER-Lavale toodi oopereid ja ballette,Eesti Näitlejate Liit. SPORT-Osaleti OM-idel ning maailma-ja Euroopa meistrivõistlustel. MILLISES KULTUURIVALDKONNAS OLI SINU ARVATES ARENG KÕIGE KIIREM?-Spordis kuna sportlaste rohkusega ja olümpiamängudest
annaabi.ee 
