ostsid Puhkid noorele Eesti Vabariigile Londoni ja Berliini saatkonnahooned. Puhkid on toetanud Eesti valitsust, hilisemalt on osaletud ka riigihangetes. Tuntuim Puhkide äriühing oli aktsiaselts Kaubamaja J. Puhk & Pojad, ettevõttes olid võrdsete osanikena isa Jaak ning tema viis poega. 1923.aastal omandasid Puhkid metallitöötleja Ilmarise enamusosaluse ning aastal 1924 asutasid Tallinna sadama lähistele suurveski. 1927 aastal täienes veski 45 m viljaelevaatoriga, mis oli silmapaistev Tallinna uhkes siluetis. 1934. aastal läks Soome Puhki , pere noorim poeg Eduardkus ta tegi Helsingisse veski, mille nimetas Helsingin Mylly. Eduard suri 1943.aastal, pärast mida sai äri omanikuks Saksamaal õppinud poeg Jüri, kes juhtis veskit ligi 40 aastat. Aastal 1991 ehitati Helsingi lähedale Järvenpääle uus veski, mis oli tol hetkel Soome kaasaegseim.
Lisaks lubjatehased, neist suuremad Rakkes, Tamsalus ja Tlnas, tellisetehased, suuremad Narvas, Sindis, Loksal, kõige moodsam 1912 asutatud tellisetehas Tlnas Baltika. Klaasitööstus Lelle, Järvakandi, Vändra külje all. Ka toiduainetööstus hakkas 20 saj algul välja kujunema jahuveskid, meiereid, viinavabrikud (mõisates võidi turustada ainult piiritust) ilmasõja eel. Ka 2 moodsat õllevabrikut Saku ja Tartu (A le Coq), Rotermanni suurveski, mille juurde kuulus Eesti esimene leivavabrik. Üldiselt jäi toiduainetetööstus siiski üsna madalale arengutasemele. Uute tööstusev-te ja harude rajamine tähendas ük sotsiaalse struktuuri muutumist. Tööstustööliste arv kasvas väga kiiresti. Tööstustöölisi Eestis 1885 10000, 1900 19 24000, 1914 46000, 1916 50000. Tallinna elanike arv: 1897 59000, 1914
annaabi.ee 
