Vooluhulka mõõdetakse tavaliselt kuupmeetrites sekundis (m³/s), harvem liitrit sekundis (l/s). Reeglina on jõe vooluhulk aasta jooksul ebaühtlane, jõe toitumisest sõltuvate maksimumide ja miinimumidega. Vooluhulga muutumine aasta jooksul põhjustab veetaseme kõikumist veekogudes. Eesti kliimas on talvel ja suvel vooluhulk väike ning veetase langeb. Seda nimetatakse paguveeks ehk madalveeks. Kevadel lume sulamise tõttu jõgede vooluhulk suureneb ja veetase tõuseb. Seda nimetatakse suurveeks. Sood, järved ja veehoidlad ühtlustavad vooluhulka. Suuri järvi ja veehoidlaid läbivatel jõgedel on veetaseme aastane kõikumine väiksem. Mis on Darcy seadus? Darcy uuring - vee läbimine mitmesuguse terasuurusega liivade vahel. Filtratsiooni põhiseadus ehk Darcy seadus on eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna. Seda kasutatakse peamiselt põhjavee liikumise uurimisel ja kirjeldamisel. Darcy seadus
jõevee resiimiks nagu ära voolgi sõltub jeõgede vee resiim valgala kliima tingimustest, pinna ehitusest, mult- ja taim kattest jne. Eesti nagu enamiku teistelgi parasvöötme jõgede aastases äravoolus võib eristada kahte kõrgvee- ja kahte madal vee perioodi. Kevadist, lume sulamisest tingitud ning sügisest, rohkete sademetest ja väikesest auramisest tingitud kõrgvee perioodi nimetatakse vastavalt kevadiseks ja sügiseks suurveeks. Talvel ja suvel valitsevad madalamad vee seisud osal jõgedest esineb regulaarselt kõrge vee seis mill vesi tõuseb üle kallaste ja ujutab üle oma naaber alad. Mittmel moel voolavad jõed lammorgudes(lamm-aegajalt suurveega üle ujutatud jõeoru põhi, lamorg-laia ja tasase lammiga jõeorg) suurvee ajal ujutatakse madalad jõe äärsed tasandid ehk lammid üle, madalvee ajal jäävad need kuivaks selline rütm on pikka aja jooksul välja kujunenud üle ujutusega kantakse
annaabi.ee 
