Firenze perioodil lõi Raffael rea madonnapilte. Neis maalides kasutas kolmnurkset püramiidjat kompositsiooni.Raffaeli madonnamaalid on kummardus naise ilule. Edasi viis tee Raffaeli Rooma, kus ta kunst saavutas küpsuse. Paavst Julius II soosikuna sai ülesande maalida Sixtuse kabelisse freskod kolme saali seintele. Kuulsamad neist on ,,Ateena kool", ,,Disputa" ja ,,Parnass". ,,Ateena kool" ülistab filosoofiat. Freskol kujutatakse antiikmaailma suurvaime-filosoofe. Maali keskel asuvad Aristoteles ja Platon, kes diskuteerivad maailma eksistensi üle. ,,Disputa" eksponeerib usukangelasi, kelle kohal kroonivad Kristus, Maarja ja Ristija Johannes. ,,Parnass" kujutab luuletajaid ja muusasid, kelle keskel on Apolloni figuur. Kõigil neil freskodel on võrratu kompositsioon, detailid on paigutatud äärmiselt vabalt ja loogiliselt. Maalid on dünaamilised, hästi tasakaalus ja harmoonilised.
Akadeemiat juhtis õukonnakunstnik Le Brun. Kunstide põhieesmärk oli valitseja ülistamine, õukond oli põhiliseks kunstiloomingu tarbijaks ning tellijaks. Losside ehitusega kaasnes ka aiakunsti õitseng. Kui Louis XIV 1661. a 23-aastasena võimule tuli, oli tooniandvaks isikuks riigis kujunenud rahandusminister Nicolas Fouquet. See mees käsutas riigi väga suuri summasid ning teda peeti kunstiküsimustes suureks asjatundjaks. Tal oli annet koondada enda ümber ajastu suurvaime. Sellesse ringkonda kuulusid luuletajad Corneille, Moliére ja LaFontaine, arhitekt Louis Le Vau ning kunstnik Charles Le Brun. Viimase kutsel liitus seltskonnaga ka André Le Nôtre. ISELOOMULIK PRANTSUSE BAROKKAEDADELE. Barokkajal sai Prantsusmaast aiakunstis juhtiv maa; barokkaia sünnile aitasid kaasa prantsusepärased linnaaiad ja tolleaegne teatraalne õukonnaelu. See uus aiakunst ei sündinud väga äkitselt, vaid põhines täies ulatuses prantsuse hilisrenessansi aiakunsti saavutustel
annaabi.ee 
