Jaan Jaago on tema ideaalkuju. Kangus ja vägevus. Ta vaatab alati mehe kaela peale. Kui see tema arust täismehe mõõdu välja annab, alles siis tasub temaga tegemist teha. Vastasel juhul mõtleb Paul temast halvustavalt, just nagu aiaste noorperemehest, kes on Pauli silmis vaid hale kergats. Paulile ei meeldi naer, kui põhjus pole teada. -> juhtum üheksateistkümnendast aastast, mil ta oli sõjaväes moonamuretsejaks. -> lk 58 Käo peremees suurustab jõuga. Paul jääb ikka Vanapaganaks, kellel kõik käes viltu läheb ja kes saab veel lõpuks naisegi käest sugeda (pisut paralleele Pearuga). Ka Taavet pole alati Kaval-Ants, temalgi on ebaõnnestumisi. Aga nad on, nagu nad on, ja Tuhakopli küla peaks neile tänulik olema, et nad oma tempudega igavat külaelu natukenegi elustavad. ( nagu Vargamäel) Paulil on kodus kohtlane tütar. Kuigi Taavet võiks tema üle valusalt nalja heita, ei hakka ta seda tegema, sest
sellest pole pahe ning väärt niipalju, et terve mõistus selle pärast ära langeks. Kõike, mida tal tuleb teha, teeb ta julgelt ja kõhklemata. (32) See ju, nagu igaüks nõustub, on rumalale omane, et ta kõike tehatulevat teeb loiult ja vastumeelselt, suunates keha ühele, vaimu teisele poole ning katkestades end erisuunaliste tungide vahel. 138 Sest just selle tõttu, mille pärast ta end ülistab ja imetleb, on ta põlgusväärne, ning sedagi ei tee ta meeleldi, millega suurustab. Aga kui mingit häda kardetakse, siis ahistab juba oodatav nagu kättejõudnu, ning tundes hirmu kannatuse ees, kannatatakse juba hirmu pärast. (33) Nagu nõrgaksjäänud kehadel avalduvad haiguse eelmärgid: jõuetu loidus, väsimus ilma eelnenud pingutuseta, unisus, liikmeid läbivad külmavärinad, nõnda vapustavad hädad jõuetut vaimu ammu enne ta allasurumist. Hädasid ennetades jääb ta alla enneaegselt. Kuid mis oleks rumalam hirmust saabuvate hädade ees, kui vaevu ära ootamata
annaabi.ee 
