Majandus on Pareto-efektiivne vaid teatavatel tingimustel ning on olemas olukorrad, mille puhul turg ei ole Pareto-efektiivne. Neid nim turutõrgeteks ning need on valitsusele tegutsemisajenditeks: konkurentsitõrked, üldkasutatavad hüvised, välismajanduse tootmisest ja tarbimisest, puudulikud turud, infotõrked, tööpuudus koos inflatsiooni ja tasakaalutu majandusega. 11.Objektiivsed ja subjektiivsed turutõrked. Objektiivsed turutõrked: Välismõjud ja avalikud hüvised; Suuruseelised ja kulutuste pöördumatus; Infoprobleemid; Kohandumisprobleemid. Subjektiivsed: Eraalgatuslikud (kartelli-kokkulepped; turujõu kuri-tarvitamine; konkurentsi kahjustavad ühinemised). Riiklikud (riigiabi; kaubandustõkked). 12.Struktuur- käitumine-tulemus paradigma Struktuuriökonoomika (Industrial Organisation) aluseks on SKT (struktuur-käitumine-tulemus) -paradigma. Selle lähenemisviisi järgi on eristatavad turgude institutsioonilis-poliitilised raamtingimused, tehnilis-
mis on neile kasulik, nimetatakse paternalismiks. Riigi ja avaliku sektori (sinna kuuluvate teadusasutuste) üheks ülesandeks on toota teavet nähtuste põhjuslike seoste kohta. Niisugune kollektiivne moodustis on vaieldamatult rohkem informeeritud kui tavaline kodanik. Turutõrkeid klassifitseeritakse enamasti järgmiselt. Objektiivsed turutõrked (osaliselt korrigeeritavad) Välismõjud ja avalikud hüvised. Suuruseelised ja kulutuste pöördumatus. Infoprobleemid. 42 Kohandumisprobleemid. Subjektiivsed turutõrked (põhimõtteliselt tõkestatavad) Eraalgatuslikud - kartellid; - turujõu kuritarvitamine. Riiklikud - kaubandustõkked; - riigiabi. Turutõrgete teooria nõuab riigi sekkumist majandusellu vaid juhul, kui seda sekkumist on võimalik põhjendada konkreetsete turuprobleemidega. Tavaliselt peetakse seejuures silmas
annaabi.ee 
