Ainuke lahendus energiakriisist pääsemiseks oleks tuumaenergia kasutuselevõtt. Meedias on läbi käinud vastakaid arvamusi selle kahjulikkusest ja kasulikkusest, kuid Eesti peab hakkama kasutama tuumaenergiat, muidu võib juhtuda, et lisaks majanduskriisile vaevleb see riik ka energiakriisi all. Lisaks on keskkonnaprobleemid seotud Eestit ümbritseva Läänemerega. Maailmas kasutatakse kütusena tänapäeval põhiliselt naftat ja gaasi. Viimase üheks suurtootjaks Euraasia mandril on Venemaa, kes soovib seda tarnida ka Euroopasse. Selleks käivitas Eesti idanaaber suure programmi ,,Nord stream", mis kujutab endast gaasijuhtme paigaldamist Läänemere põhja, ning mis ulatuks Venemaalt Saksamaale. II maailmasõja käigus oli Läänemeri üks suurimatest sõjatandritest ja sinna läks põhja palju sõjalennukeid ja laevu koos sõjavarustusega. Lisaks asetati tolle ajajärgu käigus käigus merepõhja ka palju miine
aastat tagasi kaks õde. Nad läksid ülikooli, omandasid kõrghariduse ja hakkasid tegelema ettevõtlusega. Nüüdseks on sellest välja kasvanud ettevõte, mis müüb oma saadusi (maitsetaimi, tomateid, sibulaid, kanamune, lambavilla jpm) üle kogu Eesti. Peagi hakatakse kaupa ka eksportima, kuna ökotooted ja mahepõllundus saavad järjest enam populaarsemaks. Sellise tootmisega turul püsimiseks ei piisa ühest erialast. Väiketootjatel on tegelikult praegu väga raske. Suurtootjaks saada pole võimalik, sest puuduvad vastavad vahendid. See on juba riiklikul tasandil suureks probleemiks ning on tore, et sellega üsa aktiivselt tegeletakse. Kõige enam on maapiirkonnas kõrgharidusega noortel siiski tööd koolides õpetajatena, lasteaedades kasvatajatena, huvikooli õpetajatena või avalikus sektoris ametnikena. Vaatamata kõigele, oma elukoha patrioodid ei kurda, neile sobib. Endast rääkides tunnetan end töötamas just maapiirkonnas ka pärast kõrgkooli lõpetamist.