Seega on kategoorilises süllogismis kokku kolm terminit (mõisteväljendit), millest igaüks on kasutusel kaks korda, ja nad täidavad kuus termini (lauseliikme) positsiooni kolmes lauses. D6.2. Terminit, mis on kategoorilise süllogismi lõppjärelduse subjektiks (S), nimetatakse väiketerminiks (minor term), ning eeldust, milles ta esineb, väiksemaks eelduseks (minor premise). Terminit, mis on lõppjärelduse predikaadiks (P), nimetatakse suurterminiks (major term), ning eeldust, milles ta esineb, suuremaks eelduseks (major premise). Neid kahte terminit, mis esinevad lõppjärelduses, nimetatakse ühiselt ka äärmisteks terminiteks. Kolmas termin esineb ainult eeldustes ning seda nimetatakse keskterminiks (middle term). Keskterminit tähistatakse klassikaliselt tähega M (ld terminus medius ’keskmine termin’). Traditsiooniliselt kirjutatakse kõigepealt välja suurem eeldus, siis väiksem eeldus ning viimasena süllogismi lõppjäreldus
Seega on kategoorilises süllogismis kokku kolm terminit (mõisteväljendit), millest igaüks on kasutusel kaks korda, ja nad täidavad kuus termini (lauseliikme) positsiooni kolmes lauses. D6.2. Terminit, mis on kategoorilise süllogismi lõppjärelduse subjektiks (S), nimetatakse väiketerminiks (minor term), ning eeldust, milles ta esineb, väiksemaks eelduseks (minor premise). Terminit, mis on lõppjärelduse predikaadiks (P), nimetatakse suurterminiks (major term), ning eeldust, milles ta esineb, suuremaks eelduseks (major premise). Neid kahte terminit, mis esinevad lõppjärelduses, nimetatakse ühiselt ka äärmisteks terminiteks. Kolmas termin esineb ainult eeldustes ning seda nimetatakse keskterminiks (middle term). Keskterminit tähistatakse klassikaliselt tähega M (ld terminus medius 'keskmine termin'). Traditsiooniliselt kirjutatakse kõigepealt välja suurem eeldus, siis väiksem eeldus ning viimasena süllogismi lõppjäreldus
annaabi.ee 
