sama helilooja loodud või ka laenatut motet või ilmalik laul. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osa koosnevad Kyrie eleison, Gloria in excelsis Deo, Credo in unum Deum, Sanctus, Benedictus ja Agnus Dei. Barokkajastul missa väljendas jõulise inimese tundeid. Pingestatus, suured kontrastid, sageli äärmuslik tundelisus kõik see on iseloomulik vokaalsümofoonilistele suurteostele ning sealhulgas ka missale. Muusikateoses tõusis esikohale meloodia. Laulu sisu, sõnad ja tekst olid väga olulised. Muusika järgis sõnade loomulikku rütmi, muusika ja luule olid tasakaalus. Missale ajavahemikus 1750 1820.a. oli iseloomulik vormitäitus. Klassitsismi ajal missas väljendus selgus ja lihtsus. Üheks iseloomujooneks on ka reeglipärasuste rõhutamine. Meloodia on korrapärane ning kasutatakse vähem dissonantse. Lisaks sellele
loob kriteeriumi teoste väärtustamiseks, asjatundlikkus on kultuuriliselt konstrueeritud (maitseküsimus), küsimus: miks on see suurteos? Koostanud: 4Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a - maastikuarhitektuuri ajalugu on traditsiooniliselt keskendunud "suurteostele": seda uuritakse kui nende stiilide progressi, mida esindavad vähesed "suurteosed", keskendub stiilidele, suhetele teiste kunstidega, iga uus areng on üles ehitatud eelnevale suurteosele (progress). Sotsiaalne ajalugu: - keskendub sotsiaalsetele aspektidele: kasutajad ja kujundajad, klassi, poliitika, soo, võimusuhete probleemid;
annaabi.ee 
