● mütoloogilised maalid (nt Danae (fanaatiline muuseumikülastaja viskas hapet ja seejärel restaureeriti ~20 a.)) ● graafikuna tegi kõiki kolme tol ajal levinud tehnikat Rootsi kunst 17.-18. saj (sel ajal suur impeerium) Arhitektuuris- põhiline lossiehitus (paraadlikus stiilis) nt: ● välisarhitekt - rüütelkonna hoone Stockholmis ● Nikodemus Tessin (Rootsi suurtegija) - Drottingholmi suveloss (inspiratsioon Versailles lossist) ● Nikodemus Tessin (noorem) - kuningalossi ehitamine (rokokoo interjöör) Maal- põhitegija Alexander Roslin, kes tegi palju paraad portreesid ja kujutas kangast/materjali tipptasemel (nt. Daam lehvikuga) Skulptuur - põhitegijad prantslane E. Bouchardon ja rootslane Johan Tobias Sergel (nt Amor ja Psyche) Venemaa kunst 17.-18. saj Arhitektuur - 1703 rajati St. Petersbourg
perioodi heliloojaga. Teda võib pidada kahtlemata Venemaa au ja uhkuseks. Ta on loonud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Üks tema tuntumaid tšelloteoseid on variatsioonid rokokoo teemal. See, et peaaegu iga kümnes balletietendus Venemaal on „Luikede järv“ näitab, et riik austab teost siiani ning pole sellest ära tüdinenud – austatakse traditsioone ning suurtegija loomingut. Tegelikult pole kuulsus kestev ainult Tšaikovski kodumaal vaid terves maailmas. Nüüdseks on loodud balletist loodud loendamatu arv versioone. Ühendav faktor nende vahel on muusika, kuigi isegi see on kannatada saanud ulatuslike töötluste, kupüüride ja lisade käes. Balleti esmalavastus oli 1877. aastal Moskva Suures Teatris ning see tollel korral polnudki kuigi edukas. Visuaalse poole pealt oli lavakujundus lihtne. Kujutatud oli kas lossiaeda, lossi või järve äärt.
annaabi.ee 
