klassikalise rokiga. Rannap mängib ise teoses elektriorelit ning klaverit. Teisele ooperile on muusika teinud Ülo Krigul. Kuigi see nimi mulle kahjuks midagi erilist ei ütle, siis vaimustun hoopis solistidest. Solistideks on nimelt Helen Lepalaan ja Iiris Vesik. Ootan väga järgmist suve ja neid ooperietendusi, saan lõpuks panna taas selga siiani vaid korra kantud 9. klassi lõpukleidi ja tunda end veidi tähtsama ning suursugusemana. Samuti loodan väga, et mulle meeldivad need minu valitud kaks teost, sest siis tean, et olen oma raha õigesse kohta paigutanud. Kati Räim 11.b
«Ei,» vastas Bonacieux iseteadvalt. «Ta on liiga pealiskaudne naine.» «Kas kaardiväelane-kadett on kodus?» «Ei usu. Nagu te isegi näete, on ta luugid suletud ja pragude vahelt ei paista mingit valguskiirt.» «Ükskõik, tuleks siiski järele vaadata.» «Kuidas seda teha?» «Peab uksele koputama.» «Ma küsin ta teenri käest.» «Minge!» Bonacieux astus majja. Sama ukse kaudu, kust olid läinud põgenikud, läks ta dArtagnani ukse taha ja koputas. Keegi ei vastanud. Tahtes näida suursugusemana, oli Porthos Planchet' selleks õhtuks endale laenanud. DArtagnan aga hoidus endast elumärki andmast. Sel silmapilgul, kui Bonacieux' sõrm uksele koputas, võpatasid mõlemal noorel südamed rinnus. «Seal ei ole kedagi,» ütles Bonacieux. «Olgu pealegi, aga lähme ikkagi tuppa, seal on kindlam kui ukselävel.» «Oh, mu jumal!» sosistas proua Bonacieux. «Nüüd ei kuule me enam midagi.» «Vastuoksa, nüüd me kuuleme seda paremini,» vastas dArtagnan.
annaabi.ee 
