Wilhelm I kaitse all. Seal maalis David arvukalt portreid, nende hulgas ka Joseph Bonaparte’i tütarde portree „Zenaide ja Charlotte Bonaparte“ (1822). Samal aastal kordas ta ka suurt kroonimise tseremoonia maali. Viimase teosena teatakse Davidi antiikteemalist allegooriat „Marsilt võetud relvad“ (1824), mis oli külm ja kalk ning ei küündinud enam kuidagi Davidi hiilgeaja tasemeni. Ilmselt ei jagunud kunstnikul enam jõudu, et tulla millegi suursugusega välja.32 29. detsembril 1825 suri David Brüsselis. Lahangust tuli välja, et Davidi süda oli deformeerunud. Valitsus ei lubanud Davidi keha Prantsusmaale ja nii maetigi tema põrm Brüsselisse.33 Temast jäi mälestus kui kunstnikust, kes elas läbi ja jäädvustas oma loomingus Prantsusmaa kõige tormilisemad ja dramaatilisemad, ent samas ka põnevaimad aastad. Ta andis maalikunstile tagasi selle suuruse ja uhkuse, mida polnud näha rokokookunstis ning
Hoone arhitektiks on Karl Burman seenior, kes oli üks esimesi Eesti kutselisi arhitekte. K. Burman seeniori võib nimetada üheks Eesti arhitektuuri alusepanijaks. Mitmes artiklis tuleb välja huvitav tähelepanek, et ta projekteeris maju justkui endale. Tihtipeale elas ta mingi aeg enda projekteeritud hoones. 1912. Aasta sügisel asub ta elama Tatari 21b viimasele korrusele, kus paiknes tema stuudio-ateljee. Hoone keskosas saame näha kaarakent, mis oma suursugusega hakkab esmajoones silma. Ehitise sissekäik on eenduv poolringi kujuline uks, mille kohal taaskord kõrgub suurejooneline kaaraken. Tatari 21b asuval hoone aknad on tugeva raamistusega ning ka need on kergelt eenduvad. Hoonet valgustab seespoolt ülal asuv klaaskuppel. Kuna hoone sissekäik on eenduv, siis see mängib hästi välja tema asukoha, kuna hoonesse sisenemiseks tuleb uksest sisse astuda pea täitsa tänavalt.