5 Demokraatliku Vabariigi tunnustamist kolmandate riikide poolt ,,ebasõbraliku aktina". Nii saavutas Saksamaa Liitvabariik positsiooni, kus enamikus maailma riikides ei olnud DDRi diplomaatilist esindust. Hallsteini doktriini rakendati 1957. a. Jugoslaavia ja 1963. a. Kuuba suhtes, kes sõlmisid diplomaatilised suhted Ida-Saksamaaga: Lääne-Saksamaa saadikud kutsuti ära. Erandiks oli Nõukogude Liit, kus olid alates 1955. a. mõlema Saksa riigi suursaatkonnad. Breznevi doktriin Nõukogude Liidu välispoliitiline doktriin pärast Tsehhoslovakkia sündmusi. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei keskkomitee peasekretär Leonid Breznev ütles oma kõnes 13. novembril 1968, et ,,juhul, kui sotsialismivaenulikud jõud üritavad suunata arenguid mõnes sotsialistlikus riigis kapitalismi suunas, ei ole see mitte ainult asjassepuutuva riigi probleem, vaid kõigi sotsialistlike riikide ühine probleem". See tähendas,
See leidis tugevat vastukaja ka väljaspoolt Eestit. Nüüd algaski Meri aeglane ja sujuv liikumine kirjanikuametist poliitikasse. 1988 aasutas ta valitsusvälise Eesti Intstituudi. Eesmärgiks suunata noori välismaale ja luua häid suhteid läänega. Kultuuriesindusi rajati veel Stockholmi, Kopenhaagenisse,Londonisse, Pariisi, Helsingisse. Need kultuuriesindused kandsid saatkondade ülesandeid ja kui Eesti 1991 aasta augustis iseseisvus said neist suursaatkonnad. Lennart Georg Meri välisministrina Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele kirjutas Meri alla välisministrina. Sellele kohale nimetas Meri tollaaegne rahvarinde liider Edgar Savisaar 1990 aastal. Enne seda oli Georg Meri jõudnud avaldada dokumentide kogumiku 1940 Eestis. Dokumente ja materjale. Selle teosega püüdis ta avaldada, et Eesti okupeerimine oli Hitleri ja Stalini vahelise kuritegeliku pakti tulemus, millega jagati Euroopa ka totalitaarse reziimi vahel
tõsiseltvõetavamaks presidendiks. Tema jaoks oli oluline, et ka välismaailm teaks Eesti olemasolust ja nägi seetõttu suurt vaeva. President Merit võib nimetada eestlaseks suure algustähega. 13 Meri võiks olla kõigile eeskujuks. Esiteks lõpetas ta ajaloo eriala cum laude. Raudse eesriide taga lõi ta kultuuriasutuse Eesti Instituudi, millest kujunesid vabariigi taasiseseisvumise ajaks suursaatkonnad. Temas võib näha tõelist töötahet ja saavutusi. Hoolimata venestamisperioodist suutis ta välismaailmale tuletada meelde Eesti riigi olemasolu ning luua aktiivsed diplomaatilised suhted. Kõik oma kõned kirjutas Meri ise. Järgmised presidendid lasevad teistel oma kõned kirjutada. Meri rääkis ausalt Eesti olukorrast, ega ilustanud ühtegi fakti. Tänapäeval seda enam ei tehta. Loovtöö koostajad viisid läbi küsitluse, saamaks teada, kui palju teavad inimesed Lennart
annaabi.ee 
