*60ndate teisel poolel algas ulatuslik põllumajanduse spetsialiseerumine: majandid läksid üle ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele, eesotsas linnu-, piima- ja seakasvatusega. *70ndad olid ENSVs suurmajandite ja farmide loomisajaks, aga pikapeale andsid tunda negatiivsed tagajärjed: ülepingutamine laostas ajalooliselt välja kujunenud asutuspildi, kurnas viljakad maad ning halvendas keskkonna olukorda. *50ndatel jätkus ENSV tööstuse hoogne arendamine suurriiklikest vajadustest lähtuvalt. *Põlevkivitööstuse kõrval pöörati tähelepanu masinaehitusele, metallitöötlemisele, tekstiilitööstusele ja kalapüügile. *Põlevkivitööstusele anti täielikult kütte-energeetiline suund. Käiku läksid kaks uut elektrijaama, Balti ja Eesti elektrijaam. Üle poole toodetust läks ENSVst välja, peamiselt Leningradi ja Pihkva oblastisse ning Riiga. *50ndate lõpus hakati arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki. ENSV sai
Kolhooside majanduslik olukord paranes ja sissetulekud tõusid. Põllumajanduse taastumine siiski vaevaline. Halvalt mõjusid Hruštšovi eksperimendid: külviseemne jaroviseerimine, maisi sundkasvatamine, kartuli panek ruutpesiti jne. Al 1960. aastate II poolest ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine: majandid läsid üle ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. 1970. aastad olid suurmajandite ja -farmide loomise ajaks. 1950. aastatel jätkus ENSV tööstuse hoogne arendamine suurriiklikest vajadustest lähtuvalt. Suur tähelepanu põlevkivitööstusel, masinaehitusel, metallitöötlemisel, tekstiilitöötlusel ja kalapüügi arendamisel. PÕlevikivtööstusele anti kütteenergeetiline suund. Üha rohkem kaevandati põlevkivi, mis läks elektri ja gaasi tootmiseks. Käiku lasti 2 uut elektrijaama (Balti ja Eesti). Üle poole toodetud energiast läks riigist välja, peamiselt Leningradi ja Pihkva oblastisse ning Riiga (odavama hinnaga, kui seda liiduvabariigi siseselt müüdi).