13.VIINI KONGRESS JA EUROOPA KOOSKÕLA Pärast Napoleoni sõdade lõppu oli Euroopa senine poliitiline kaart segi paisatud ning seetõttu vajasid ka riikidevahelised suhted uuel tasandil korrastamist. Prantsusmaa vastu sõdinud ja Napoleoni põrmu paisanud riigid olid valmis otsima nn Euroopa kooskõla. See tähendas riikidevaheliste kokkulepete sõlmimist ja kooskõlastatud põhimõtetest kinnipidamist rahvusvahelistes suhetes. Võitjariigid võtsid endale voli käituda suurriikidena, kel on õigus otsustada ka väiksemate territooriumide ja nõrgemate riikide eest. Nimetatud sihid olid päevakorral Viini kongressil, mis tuli kokku 1814.aasta septembris. Viini kongressil etendasid keskset rolli võitjariigid Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria. Sugugi tähtsusetu polnud ka Prantsusmaa, kelle välisminister suutis edukalt oma riigi huve kaitsta. Viinis olid kohal üle 250 riigi esindajad, kes läbirääkimiste ja diplomaatiliste kohtumiste kõrval
Horatio Nelson) 1806- kontinentaalblokaad 1807- Tilsiti rahu 24 juuni 1812 läks Napoleon Venemaale. Borodino lahing, Prantsusmaa võidab ja jõuab Moskvasse 1815-Waterloo lahing, Napoleoni viimane lahing. VIINI KONGRESS 1814-1815 Napoleoni vastu tuli sõjavägi koguda. Euroopa suurriigid, mis sõdisid Prantsusmaa vastu otsisid nn Euroopa kooskõla, mis tähendas uute kokkulepete sõlmimist ja neist kinnipidamist. Võitjariigid võtsid endale volituse käituda suurriikidena ja nad jagasid väiksemate riikide territooriume. Keskne roll kongressil oli Venemaal Preisimaal, Austrial ja Inglismaal. Üritati taastada vana korda. Saksa liidu mõte oli hoida Saksamaal rahu. Liidu lõid Preisimaa ja Austria. Liitu kuulus 39 riiki ja see loodi Reini liidu asemel. Liidu moodustamine otsustati Viini kongressil. Kui on liiga killustatud- hea saak Prantsusmaale. Kui on väga ühtne- ohuks ülejäänud Euroopale. VIINI KONGRESSI JÄRGNE EUROOPA
annaabi.ee 
