Sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tšehooslovakkia. Serbia, senise Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia-Horvaatia- Sloveenia( hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Arutleja jaoks positiivne on, et Venemaa lagunemisel tekkis suur hulk rahvusriike: eraldusid Eesti, Läti, Poola, Soome.Saksamaa aga kaotas osa oma territooriumist,kaotas ka suurriigistaatuse. Teda peetakse sõja süüdlaseks.Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse ja Itaalia saavuta suurriigi staatuse. Ka seni passiivne USA parandas oma seisundit majanduse abil ning Euroopa hakkas temast sõltuma. Sellised siis nägid välja uued riikid jaotused pärast sõda.Vaataks nüüd tehnilisi -tedauslikke muudatusi, mida 4 aasta 3kuu ja 13 päeva pikkune sõda endaga kaasa tõi.Sõda andis meile tehiskeskkonna, milleta me oma elu enam ettegi ei kujutaks praegu
regioonis. Vallutused Ingerimaa 1617 (tänapäeva Peterburi oblast), Põhja Baltikum 1561- 1629 (Eesti-Läti alad), mõned Põhja-Saksamaa piirkonnad 1648. Rootsi eripäraks 17saj oli nõrk kodanlus vanad traditsioonid ja ressursside mobiliseerimine eeldasid talupoegade heakskiitu, juba viikingiajast peale oli traditsiooniks, et maksude tõstmiseks on vaja talurahva heakskiitu: Rootsi nelja seisuse riigipäeval on esindatud ka talupojad (erand tolleaja Euroopa ajaloos). Suurriigistaatuse kaotab Rootsi suure Põhjasõja tulemusena (1721), mis paneb paika Venemaa kui Läänemere piirkonna olulise mõjutaja. Põhjuseks oli see et Rootsi oli liiga väike elanike arvupoolest (ainus kellel vähem oli, oli Taani) ja naabrid olid seetõttu tugevamad. Hollandi kuldajastu 17. sajandil. Riik hakkas kujunema 1568 kui hollandlased soovisid saada sõltumatuks, see saavutati 1648 Vestfaali rahuga. Holland oli protestantlik riik kuid usuliselt
Olümpiamängud 1938a tehti juutidele mitmed uued kitsendused. 9-10.11.1938 Kristallöö: organiseeritud juudivastane pogromm kogu Saksamaal: sünagoogide süütamine, juudi äride ja hoonete purustamine, juudi meeste massiline arreteerimine. Seejärel juudid pidid veel maksma aarjalastele kahjutasu. 1939a paljud järelejäänud Saksa juudid proovisid emigreeruda, aga sageli see enam ei õnnestunud. Välispoliitika Üldiseks eesmärgiks Versailles' rahulepingu tühistamine ja Saksa suurriigistaatuse taastamine. Ideoloogiline eesmärk: ,,eluruumi" laiendamine (nn Ida-Euroopa alamrahvaste arvel ja Nõukogude Venemaa hävitamine) ja sakslaste koondamine ühte riiki (vana keelenatsionalismi püüe). I. Ettevaatliku välispoliitika periood kuni 1936 aastani: Hitler kinnitas teistele riikidele Saksamaa rahutahet. Saksamaa astus oktoobris 1933 välja rahvasteliidust. Paljud (nt Suurbritannias) mõistsid
annaabi.ee 
