Ajalooliste laevade hulgast võiks veel esile tõsta tüüpi, mida kutsuti uisuks. Vanem teadaolev uisk ehitati 1813. aastal Sõrves Sääre sadamas ühenduse pidamiseks Kuramaaga. Selle kandevõime oli 19 lasti ehk ligikaudu 40 tonni. Laeva pikkus oli 15,7 ja laius 5,0 meetrit , süvis 1,6 meetrit. Neid kasutati pikka aega saarte ja mandri vahelisteks ülevedudeks. Kärdla kalevivabrikule kuulunud neli uisku sooritasid 19. sajandil pidevaid vedusid Kärdla ja Tallinna vahel. Neil oli üks suurpuri koos topseiliga ja kaks eespurje. Paarsada aastat tagasi kandsid uisud veel suurt nelinurk raapurje. Puulaevaehituse koolitus. (web site) (http://koolitus.vikan.ee/content/v%C3%A4inamere-laevanduse-ajaloost) 15.08.2010 Kõige vanemaks allesolevaks kaljase tüüpi laevaks oli Eestis ehitatud ,,Hval". Nüüd on alles teadaolevalt vaid kaks Eestis ehitatud kaljast, millest vanim on 1925. aastal samuti eestirootslaste ehitatud ''Hoppet''. Soomest, kus oli ,,Hval" 80 aastat olnud,
i) kui laevad sõidavad eri halsil, peab teisele laevale teed andma vasakul halsil liikuv laev; ii) kui laevad sõidavad samal halsil, peab pealttuulelaev teed andma alttuulelaevale; iii) kui vasakul halsil liikuv laev näeb pealttuuleküljel teist laeva ega suuda täpselt kindlaks teha, kas teine laev sõidab vasakul või paremal halsil, peab ta sellele laevale teed andma. b) Käesoleva reegli kohaldamisel loetakse pealttuuleküljeks selle parda vastaskülge, kus asub suurpuri, või kui tegemist on raapurjestusega laevaga, selle parda vastaskülge, kus asub suurim pikipuri. 8 Reegel 13. Möödasõit a) Olenemata B osa I ja II jao reeglite sätetest peab teisest laevast mööda sõitev laev hoiduma kõrvale möödasõidetava laeva teelt. b) Möödasõitvaks loetakse laeva, mis läheneb teisele laevale suunast, mis on rohkem kui 22,5 o
«Loovida, vastu tuult!» «Jah, jah, sir!» «Tasa, tasa-aa-a!» «Just nii, tasa, sir!» «Natuke järele anda!» «Tehtud, sir!» Et poisid parve rahulikult ja ühtlaselt jõe keskele juhtisid, siis oli kahtlemata selge, et need käsud olid antud 87 vaid «stiili» pärast ja et nendega midagi erilist ei mõeldud. «Mis purjed tal praegu peal on?» «Alumised, topselid ja jaagerpuri, sir!» «Tõmmake ülemised praampurjed juurde! Kuus meest üles fokkmasti! Ruttu!» «Jah, jah, sir!» «Suurpuri valla! Soodid ja prassid! Noh, poisid!» «Jah, jah, sir!» «Pärituult -- otse pakboordi! Valmis olla, kui laine tuleb! Pakboordi, pakboordi! Noh, mehed! Korraga! Tasa-a!» «Just nii, tasa, sir!» Parv jõudis jõe keskele; poisid keerasid ta pärivoolu ja panid aerud kõrvale. Vesi ei olnud kõrge, seepärast oli voolu kiirus ainult kaks või kolm miili tunnis. Järgneva kolmveerandtunni jooksul ei vahetatud peaaegu sõnagi. Nüüd möödus parv eemalasetsevast -kodulinnast. Paar-kolm
annaabi.ee 
