Järgmine sõjaaasta, 1944. a on Eesti korvpallis läinud ajalukku erandlikuna peeti kahed meistrivõistlused. Talvised meistrivõistlused, mis algasid 29. jaanuaril 1944 juba tolleks ajaks taastatud Eesti Käsipalliliidu juhtimisel tuli koheselt ka katkestada, sest 30. jaanuaril sakslaste poolt väljakuulutatud üldmobilisatsioon haavas tõsiselt Eesti sporditegevust 1904 1923. a sündinud meeste kaitseteenistusse kutsumise läbi. Sellele järgnes uus vapustus Narva ja Tallinna suurpommitamine, nii et meistrivõistlused lükkusid edasi 1944. a suvele, mis esmakordselt Eesti meistrivõistluste ajaloos peeti välisväljakul see oli ehitatud Harjuoru võimla kõrvale. Kui 1944. a sügisel taastati Eestis Moskva võim, siis peaaegu koheselt 1944. a detsembri algul peeti veelkord selle 9 aasta meistrivõistlused, nüüd juba nõukogudeaegsed. Võitis Tallinna ,,Kalevi" meeskond nende meestega, kes olid sõja ajal olnud Venemaal
neutraliteedi rikkumises. 28/08/1941 Saksa väed vallutavad Tallinna 24. septembril esitas Molotov nõude sõlmida vastastikuse abistamise 31/01/1944 Eesti Omavalitsus kuulutab välja pakt. 28. Septembril see allkirjastati. üldmobilisatsiooni 7.oktoobrist hakati Saksamaale evakueerima baltisakslasi. 9/03/1944 Tallinna suurpommitamine Punaarmee Peale leppe sõlmimist hoidus Eesti välispoliitikas NLile vastandumast. poolt 18/09/1944 J. Uluots määrab ametisse Eesti Vabariigi 16. juunil 1940 esitas NSVL Eestile ultimaatumi, milles nõudis valitsuse valitsuse kohest väljavahetamist ja Punaarmee lubamist maale. 24/11/1944 Kogu Eesti territoorium on langenud 17
annaabi.ee 
