Eesti kiviaeg 1. Mesoliitikum (u. 9000-5000 eKr) a. Asulapaigad: · Pulli (u. 9000 eKr) Pärnu jõe ääres. · Kunda Lammasmägi (u. 8000 eKr) · Kunda kultuur kõik Eesti mesoliitikumi asulad, mida iseloomustasid eluviisi ja muististe sarnasus. · Elanikke u. 1000. · Veekogu ääres. · Elamuks püstkoda, mille keskel tulekatel. · Elati suurperena - 4 põlvkonda koos. b. Tööriistad ja tegevusalad: · Kivist kõõvitsad (teravad, ümara seljaga), uuritsad, kivikirved. · Luust ja savist ahing, tuur, harpuun, õngekonks. · Küttimine, kalapüük ja korilus. · Rändlev eluviis. · Koer esimene ja ainus koduloom. · Kütiti põtru, karusid, metssigu, kitsi, ürgveisi. · Kalapüük haug, angerjas, räim. · Korilus metsaandide korjamine toiduks.
Lapsed pidid tänu ja allaheitlikkusega vastu võtma isa karistuse, mitte kunagi arvustama oma vanemaid, vaid näitama kõikjal eriti võõraste juuresolekul üles lugupidamist ja täit kuulekust. Valitseja poegi kasvatati valitsejaks , s.t. peale vapruse ja õigluse ka oma au eest seisjaks ja karistajaks. Ülikute tütreid näitas isa vaid siis, kui õigeks pidas. Tavaline oli, et nad nägid abiellumisel oma tulevast kaasat esimest korda. Talupere elas 15-20 liikmelise patriarhaalse suurperena, kuhu kuulus vähemalt kolm põlvkonda. Pere pea oli vanaperemees. Vanemate , eriti isa õnnistus oli püha, tema needus, aga lapsele kõige hirmsam karistus. Vägivald laste kallal oli vene talupojaühiskonnas tavaline. Kõlblus normide kontroll lasus igapäevaselt kogukonnal. Poja sünd perre oli väga suur rõõm. Laste suremus oli sage. Laste kasvatamine allus traditsioonidele. Kuni viienda eluaastani suhtuti lastesse leebelt, seejärel läks asi karmimaks. Lapsi karistati riidlemise,
annaabi.ee 
