Noored, kes lõpetavad meil koolid tahavad minna mujale riiki, kuna oma õpitud erialas ei ole tööd pakkuda või on töötasu liiga väike. Näiteks meie noored arstid, arstide nõudlus on suur aga kahjuks ei ole tasu sama väärne teiste riikidega, näiteks Taanis, kus arstid teenivad lausa tuhandeid eurosid rohkem, kui meie arstid. Kuna meie riigis on väiksed palgad ja toetused, näiteks lastetoetused, siis inimestel on raske endagagi hakkama saada, rääkimata siis suurperedest. Lahendus: Riik peaks tegema omalt poolt kõik võimaliku, pakkumaks tööd noortele värsketele koolilõpetajatele ning tagama ka muud vajalikud toetused, et inimesed riigist lahkuda ei sooviks ja sooviksid rohkem lapsi perre. Noored on Eesti riigi tulevik. Väljakutse: Jätkusuutlik haridusesüsteem ja hariduse kvaliteet. Probleemi olemus: On teada, et meie riigis haridus maksab, enamus erialad maksavad ja need pole kõigile võrdselt kättesaadavad
Kutsehariduse algus Moderniseerumine Tähtsündmusi 1816- Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus 1819-Liivimaal pärisorjuse kaotamine 1861-Venemaal kaotatakse pärisorjus 1838- „Rahva harta” Inglismaal 1866- mustanahalised saavad kodanikuõigused (USA) 1893 – naiste valimisõigus rahvuslikel valimistel Uus- Meremaal Moderniseerumine Ühiskondlik struktuur, suhted - Eesti Kodanikuühiskonna algete teke Seltsiliikumine Ajakirjandus - avalikkuse teke Suurperedest tuumikperede teke Klassiühiskonna ilmingud – uued kihid, haritlased, külarätsepad, möldrid, eestlastest kirikuõpetajad jt. Moderniseerumine TALURAHVASEADUSED 1802 “Iggaüks” – õigus vallasvarale, põline kasutamisõigus talukohale 1804 Liivimaa talurahvaseadus talurahvakohtud; piiratakse mõisnike omavoli 1816 Eestimaa talurahvaseadus – talupoegadele isiklik vabadus 1819 Liivimaa talurahvaseadus (+ Saaremaal), perekonnanimed
asustasid lääneslaavi rahvad (obodriidid, sorbid, veneedid ja pomoraanid) Elbest idas paiknevad germaanlaste poolt maha jäetud alad. Slaavi hõimud jagunesid järgnevalt: Idaslaavlased (venelased; hiljemjagunevadnad ukrainlasteks, valge- ja suurvenelasteks). Lääneslaavlased (poolakad, pomoraanid, obodriidid, sorbid, tsehhid ja slovakid). Lõunaslaavlased (sloveenid, serblased, horvaadid ja bulgaarlased). Protoslaavlased elasid sugukondadena, mis koosnevad nn suurperedest. Mitu sugukonda moodustasid liidu, mida juhtisid vanemad. Hõimujuhtidest kujunes järk-järgult aristokraatlik ülemkiht. Slaavlaste valitsejatiitlid on laenatud teistest keeltest: kunedzi (vürst) on tuletatud germaani keelest (König), korlji (tsehhi kral) Karl Suure nimest, tsaari tiitel roomakeelsest caesar' ist. Slaavlased tegelesid maaharimise, jahi, kalapüügi, loomapidamise ning mesindusega Lisaks
annaabi.ee 
