PROJEKTI KAART OSAKOND NIMI 11.01.2011 Projekti nimi: Riided suurperedele Projekti tellija/klient/rahastaja: suur pered /sotsiaalministeerium, omavalitsused ja vabatahtlikud Projektitüüp: Heategevus Alustamisaeg: Valmimisaeg Projekti taust (Vastus küsimusele, miks projekt käivitatakse. Probleemi kirjeldus): Mitme lastelistel perekondadel on raske seotada endale uusi riideid. Meie aitame neil koguda teistepoolt antud riided, mis peavad olema terved ning uuemat sorti (näiteks väikseks jäänud või lihtsalt ei sobi enam).
Microsoft Eesti eestvedamisel on loodud ka Windows XP, Windows Vista, Windows 7 ning MSN Messengeri eestikeelse liidesega versioonid. Microsoft Eestis töötab 30 inimest. Lisaks äritegevusele on Microsoft Eesti kaasatud mitmesse heategevuslikku projekti. 2006. aastal annetas Microsoft Eesti pool miljonit krooni Tallinna Puuetega Inimeste Koja projekti "Puuetega inimeste arvutiõpe ja internetipunkt" jaoks. 2009. aastal koostöösElioni ja EMTga korrastati ligi 200 arvutit, mis annetati suurperedele, eakatele ja erivajadustega inimestele. 4 Microsoft Eesti on kaasatud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu projekti Demokeskus, mille eesmärgiks on Eestis loodud infotehnoloogialahenduste tutvustamine välismaailmale. 2.2 “Elu ongi ebaõiglane — lepi sellega!” Ühes Ameerika koolis Gates pidas kõne, kus ta avaldas arvamust, et kool on üles ehitatud poliitiliselt
- Telkimine 35.- inimene Matkamaja ööpäev 220.- Saali tund 120.- Väliürituse ööpäev 700.- Karavani ööpäev 250.- 2. Puhkekeskus Primalend. Asub Loone külas, Kohila vallas. Saunamaja 550EEK/t Saun ilma majutuseta(1.kor) 550EEK/t Peoruum 200EEK/t Puhkemaja 3500EEK Kahene tuba 500EEK Telk 60EEK Segway rent 300EEK/tund 3. Matso talu. Asub Kohila külje all Prillimäel. ATV-d 150.- kr/h telkimiskoht 50.-kr/ööpäev suurperedele soodustus ! klassiekskursioon- õpilased 20 kr/laps 4. Luhtre turismitalu OÜ. Asub Märjamaa külje all, Nõmmeotsa lähedal Üksinda toas 450.- Kahekesi toas 900.- Kolmekesi toas 1300.- 21 Lisavoodi 200.- Saun ööbijatele 500.-/h Hinnad ja info on võetud järgmistelt veebilehtedelt: http://www.luhtre.ee/est/index.php?id=10 http://www.hot.ee/ustav2/hinnad.html
Eesti ning järjest rohkem avalikke teenuseid muuta kättesaadavamaks. Samuti peaks see lihtsustama riigiasutuste paberimajandust muutes see paberivabaks ja KOVi toimingud peaksid olema lihtsamad, selgemad ja läbipaistvamad kodanike jaoks. Nagu ka eelnevalt autor mainis on siiamaani tagatud avalikud netipunktid, kus saab kasutada netti ja arvutit igapäevaste toimingute tegemiseks. Samuti on see suureks plussiks, et lastekodude ja suurperedele jagatakse toetusi ja kingitakse arvuteid, et lihtsustada nende elu ja toimetusi. Alates 2007 aastast on infoühiskonna arenguks toetatud Eestit 63,9 miljoni euroga. Kõige suurema mahuline rahastamine oli programmil ,,Infoühiskonna teadmiste tõstmine" Alates 2011. aastast on üha rohkem hakatud tähelepanu pöörama IT tudengite tegevusele ja nende võimalikele koolitamistele. Taavi Kotka sõnul on väga raske teenida raha ja see
Põhjapõdrakasvatus oli suhteliselt hiline nähtus, mis levis Koola poolsaarele Finnmarki aladelt rahvastikurände tulemusena. Üldisemalt võeti põhjapõdrakasvatus omaks alles 19. sajandil, pärast seda, kui metsikute põhjapõtrade arvukus oli oluliselt vähenenud. Vaid Ponoi ja Semiostrovski aladel olid suured põhjapõdrakarjad levinud juba 19. sajandi alguses. Tegevust laiendati suurperedele kuulunud maa-aladele, võttes kasutusele ühiskarjapidamise, mida oli võimalik harrastada talvekülades elades. Enamikul koolasaami peredest olid kuni sajapealised karjad. Mõnes kogukonnas, näiteks akkalasaami aladel, jäi siiski valdavaks kalapüük ning jahipidamine. Koola saamide majanduslikule toimetulekule (eriti põhjapõdrakasvatusele) tekitas tõsiseid raskusi põhjapõdrakatku eest põgenevate komide ja neenetsite sisseränd Petsoora aladelt 1886. aastast alates
annaabi.ee 
