juuli 1944 Saksamaa kapituleerumine – Jalta konverentsil arutati Sm lõplikust hävitamisest 7. – 8.mai 1945 6.aug 1945 heitis USA Hiroshimale tuumapommi 9.aug 1945 heitsid USA Nagasakile tuumapommi 2.sept 1945 teine maailmasõda lõppeb Sõja põhjused: Hitler soovis Versaill’e süsteemi likvideerida Stalin soovis soovis riigipiire nihutada läände ja laiendada kommunistliku mõjuvõimu Hitler soovis arendada sõjatööstust (võttis suurpankuritelt laenu) Stalin soovis sõjaarmeed arendada (venelaste raha) Hitleri põhiidee oli, et sakslased vajavad ruumi Holokaust ja sõjakuriteod: Holokaust – juutide massiline (genotsiid) hukkamine koondus-ja vangilaagrites (5 – 6 milj) Genotsiid – inimeste massiline hukkamine NSV Liidu kuriteod – Katõn – 20000 Poola ohvitseri tapmine Katõni metsas Küüditamine – 14.06.1941 – juuniküüditamine (10000) Eesti teises maailmasõjas:
Teise maailmasõja algus (1939-1941) II maailmasõja põhjused ● Poliitilised eeldused -Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks -Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime -sõjakaid riike ei suudetud ohjeldada, rahvusvahelised suhted teravnevad -Hitlerile lisasid kindlust lepituspoliitika MRP II maailmasõja põhjused ● Majanduslikud eeldused -Hitler otsustas arendada sõjatööstust -suurpankuritelt võeti laene, tagatiseks veel vallutamata alad -NSVL majanduspoliitika: tugev sõjavägi, samas kui omad inimesed elasid vaesuses II maailmasõja põhjused ● Ideoloogilised eeldused -Hitleri saksa rahvas vajas eluruumi -Eluruumi tuli hankida vallutustega naaberrahvastelt -Stalin soovis laiendada kommunismi läände Poola ründamine ● 1. sept 1939 tungis Saksamaa Poolasse. II ms algus ● 17
põhjused (poliitilised, majanduslikud, ideoloogilised) ja toimumisaeg (aastaarvud) (lk 100); Sõda toimus 1939. – 1945a. Poliitilised: Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Peale 1939 aastat rahvusvaheline olukord teravnes. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa. Majanduslikud: Selleks et Saksamaad majanduskriisist välja viia otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Natsid võtsid suurpankuritelt laene, lubades vastutasuks nende käsutusse vallutatud maade tööstuse toorained ja odava tööjõu. Nõukogude Liidu majanduspoliitika pea eesmärk oli tugeva sõjaväe üles ehitamine. Ideoloogilised: Hitleri pöhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi, seda tuli jõuga hankida naaberrahvastelt. Stalin aga unistas kommunismi möjuvõimu laiendamisest läände. osapooled e. Saksamaa liitlased ja tema vastased (lk 100) Saksamaa liitlased olid Itaalia, Jaapan ja teised liitlased
Ei tohtinud abielluda teisest rassist inimesega, vangid ei tohtinud saada lapsi. Piirati oluliselt Juutide õigusi. Kes aitasid Hitleril ühiskonda kontrolli all hoida? Mida tähendavad SS ja Gestapo? Erinevad relvastatud rühmitused. SS oli saksamaa sõjaväestatud organisatsioon, algselt oli palgatud Hitleri ihukaitsjateks. Gestapo oli salapolitsei. Millised muudatused toimusid majanduse arengus Hitler üritas oma võimule tulekuga tõsta Saksamaa majandust. Riik võttis laenu suurpankuritelt ja töösturitelt lubades peale vallutusi tagasi maksta. Kehtestati plaanimajandus. Rajati sõjatehnika ja varustuste tehaseid. Ehitati kiirteid. Tänu nendele said väga paljud inimesed tööd. Iseloomusta Hitleri välispoliitikat Hakati 1935 rääkima Versailles lepingu tühistamisest. Loodi üldine väeteenistuskohustus ja uus aremee nimega ,,wehrmacht". Asuti toetama Hispaania kodusõjas olevat kindral Francot. Itaalia- Saksamaa Jaapani lähenemine toimus samalajal, mis oli oht ka
põhjused (poliitilised, majanduslikud, ideoloogilised) ja toimumisaeg (aastaarvud) (lk 100); Sõda toimus 1939. 1945a. Poliitilised: Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Peale 1939 aastat rahvusvaheline olukord teravnes. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa. Majanduslikud: Selleks et Saksamaad majanduskriisist välja viia otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Natsid võtsid suurpankuritelt laene, lubades vastutasuks nende käsutusse vallutatud maade tööstuse toorained ja odava tööjõu. Nõukogude Liidu majanduspoliitika pea eesmärk oli tugeva sõjaväe üles ehitamine. Ideoloogilised: Hitleri pöhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi, seda tuli jõuga hankida naaberrahvastelt. Stalin aga unistas kommunismi möjuvõimu laiendamisest läände. osapooled e. Saksamaa liitlased ja tema vastased (lk 100) Saksamaa liitlased olid Itaalia, Jaapan ja teised liitlased
aastate lõpul järsul teravnema. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa Hitleri juhtimisel. Lääneriikide lepituspoliitika, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine ning Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimine lisasid Hitlerile kindlust. Nüüd võis hakata ta Euroopat vallutama. NSV liidu juht Stalin kavatses aga nihutada oma riigi piire läände. Hitler tahtis tagada Saksamaale majandusliku õitsengu, ta otsustas arendada sõjatööstust. Natsid võtsid suurpankuritelt ja töösturitelt laene, lubades vastutasuks anda nende käsutusse vallutatud maade tööstuse ning odava tööjõu. Seega vajas Hitler edukaid vallutusõdu, muidu oleks Saksamaa olukord veel rohkem halvenenud. Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Eluruumi tuli jõuga hankida naaberrahvastelt. Seega oli välisriikide sõjaline ründamine igati õigustatud. NSV liidu unistas kommunismi mõjuvõimu
annaabi.ee 
