Arvestades ülaltoodut tuleb tänastel eluaseme omanikel ja valdajatel seda suuremat tähelepanu pöörata olemasoleva elamufondi säilitamisele-rekonstrueerimisele ja energia- säästlikumaks muutmisele. 8 ELUASE NÕUAB HOOLT ÜLDIST Eesti elamufondist moodustavad elamispinna järgi peaaegu 1/3 väikeelamud ja 2/3 paljukorruselised korterelamud. Tehtud uuringute alusel on väikeelamute keskmine vanus rohkem kui 50 aastat, suurpaneelelamutel keskmiselt 30 aastat. Muude korruselamute vanus kõigub väga suurtes piirides. Nii on suurel osal Pelgulinnas, Kalamajas, Kassisabas, Koplis ja mujalgi asuvatel 23-korruselistel puitelamutel vanust ligi 100 aastat. Peale taasiseseisvumist 90ndate alguses langesid Eesti ehitusmahud terveks kümnendiks rohkem kui viisteist korda. Põhjuseid ehitusmahtude vähenemiseks oli mitmeid, alustades üleminekuperioodiga seotud ebakindlustest ja
avatäited ja nende liitumised seintega. Ligi pooltes elamutes (44 %) olid korteri aknad viimase 10 aasta jooksul restaureeritud või vahetatud. Jaotades korterite õhupidavuse tulemused akende vahetuse või restaureerimise järgi, ei ole näha olulist erinevust, vt. Joonis 4.4. See võib olla põhjustatud asjaolust, et suuremad õhulekked ei ole kontsentreerunud avatäidete juurde ja nende vahetamine ei avalda otsest mõju õhulekkearvu suurusele. Tellis- ja suurpaneelelamutel, kus õhulekkearv oli puitkorterelamutest ligi poole väiksem, oli akende vahetuse mõju suurem. 25 p=0,4 Õhulekkearv q 50, m3/(h·m2)
annaabi.ee 
