Karjamaa asum paikneb Kopli ja Tööstuse tänava ning mereranna vahel, piirnedes läänest Kalamaja ja edelast Sitsi asumiga. Karjamaa piiresse kuuluvad ka Hundipea piirkond ning selle kõrval asuv Miinisadam. Karjamaa asumis elab ca 5 000 elanikku. 19. sajandi lõpuni asus Karjamaa piirkonnas ainult üksikuid ehitisi. Olukord muutus, kui Karjamaa lähipiirkonda rajati Balti Puuvillavabrik ja elamurajoon. 1960. aastate algul ehitati Karjamaa piirkonda ühed Tallinna esimesed suurpaneelelamud. Karjamaal asub Karjamaa Gümnaasium. Pelguranna asum paikneb Pelgulinna, Sitsi ja Kopli asumite vahel ning ulatub läänes Kopli laheni. Pelguranna asumis elab ca 15 200 elanikku. Pelguranna on esimesi pärast II maailmasõda rajatud linnajagusid. Varasemal ajal olid selles piirkonnas peamiselt Balti Puuvillavabriku töötajate põllumaad ning mereäärne karjamaa. Hoonestamist alustati 1940. aastate lõpus, jätkati 1950.-1960. aastail ning täiendati 1970. aastail. Viimastena on
perioodile nii, et külma perioodi keskmine niiskuslisa oleks vastavalt 1,0, 2,0, 3,0, 4,0, 5,0 ja 6,0 g/m3, Joonis 7.25. Trendijooni stiliseerides saab tulemuseks, et kui niiskuslisa muutub külmal perioodil 1 g/m3, siis muutub see soojal perioodil 0,5 g/m3. Puitkorterelamutest on niiskuslisa arvutussuurus (90 % tasemel) külmal perioodil (te +5 C) +6 g/m3. See on võrdne teiste vanemates korterelamutes (suurpaneelelamud ja telliselamud) tehtud mõõtetulemustega. Soojal perioodil oli niiskuslisa +2 g/m3. Varasemate uuringutega võrreldes erinevad kõnesoleva uuringu tulemused sooja perioodi osas: niiskuslisa on mõnevõrra madalam ja sooja perioodi piiriks niiskuslisa määramisel võiks pidada ööpäeva keskmist välistemperatuuri +20 C. Seetõttu on niiskuslisa arvutussuurust välistemperatuuri soojemas osas korrigeeritud.
annaabi.ee 
