tervitada, aperitiivi juua ja tantsida võib ka kinnastatud kätega ehted on tavalisest pidulikumad käekella ei kanta (sobib ainult ehteks kujundatud kell) õhtustel vastuvõttude sobib kanda ka aumärke Kui õhtusele pidulikule vastuvõtule eelneb vahetult päevane vastuvõtt ning rõivaid vahetada ei jõuta, siis võib juba päeval kanda õhturiietust. Eesti teenetemärkide kandmine Frakil võib kanda ühte suurpaela, kuni nelja ordenitähte ja kõige rohkem kahte kaelaristi ning kõiki rinnalkantavaid teenetemärke originaalis või kõiki teenetemärke miniatuuris vasakul revääril nööpaugu kohal. Smokingil võib kanda vasakul revääril teenetemärke miniatuuris või ühe teenetemärgi rosettmärki. Tumedal ülikonnal võib kanda ühte kaelaristi ja ühte ordenitähte ning rinnalkantavaid teenetemärke originaalis või ühe teenetemärgi rosettmärki.
kirjavahetajaliige 1977, Soome Kirjanike Liidu auliige 1982, Eesti PEN-klubi liige 1989, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia juhatuse liige 1993, Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatuse liige 1995, Parlamentidevahelise Antisemitismivastase Nõukogu liige 1997 ja Soome Kodukandi Liidu auliige 1999. Talle on antud aumärkidest ehk ordenitest Jordaania Taassünni ordeni suurpaela ja suurtähe 1993, Taani Elevandi ordeni suurpaela ja suurtähe 1994, Soome Valge Roosi ordeni suurristi ketiga 1995, Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni keti 1995, Mehhiko Asteegi Kotka ordeni 1995, Läti Kolme Tähe ordeni suurristi ketiga 1996, Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurristi 1997, Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe ordeni 1997, Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurristi 1997, Leedu Vabariigi Vytautas Suure ordeni 1997, Poola Vabariigi Valge Kotka ordeni 1998, Islandi Vabariigi Hauka ordeni
koosviibimisele selle riigiga seoses või auks, kes on ordeni annetanud. · Ordeneid, mida Eestis nimetatakse ka riiklikeks teenetemärkideks, on kõrgemaid ja madalamaid klasse, lisaks kuuluvad mõne teenetemärgi juurde madalaima klassina medalid (mitte segi ajada mitmesuguste mälestus- jm medalitega). · Rahvusvaheliselt kasutatakse ka teistsuguseid nimetusi, esimese klassi orden on suurrist, V kl orden on rüütlirist jne. · Eesti I klassi orden on õlalindi ehk suurpaela küljes. Linti kantakse paremalt õlalt üle fraki vesti rinnaesise vasakule, nii et orden ise jääks kuue hõlma alt välja paistma. · Ordeni täht on vasakul kuuehõlmal rinnataskust allpool. · Korraga võib kanda kuni nelja rinnatähte, kuid praktikas soovitatakse siiski vähema arvu tähtedega piirduda. · Täht, mille linti kantakse, on paigutatud esimesele kohale, st. kõige kõrgemale. · Daamidel on I klassi ordeni asetus õhtukleidil sarnane meeste omale.