Mitmed EL-is makstavad toetused on seotud kvoodidega. Põllumajandusliku toomise vormid maailmas Ajalooliselt on domineerinud peremajandus talu vormis. Põlvest põlve antakse edasi tootmistraditsioone, pärandatakse talu. Maailma põllumajanduses on säilinud ka arhailisi tootmisvorme. Lõuna riikides on kasutusel varaagraarne tootmisviis, maa kuulub kogukonnale. Rohkem on levinud Lõuna riikides tänapäeval hilisagraarne toomisviis, kus maa kuulub suuromanikele või riigile ning põimuvad talud ja mõisad. 20. sajandi algul hakkasid Austraalia, Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika talud konkurentsis püsimiseks spetsialiseeruma mingile kitsamale põllumajandusharule (piimakasvatus, mesindus vms). kujunesid välja spetsialiseeritud suurtalud. Üks osa suurtalusid on olnud agraarreformi tulemus. Põhja-Ameerikas, Austraalias jm. rohtlates on kujunenud suured teravilja-, peaasjalikult nisutalud. Eraldi tuleks kasitleda riisi kasvatamist
Sellele vaatamata jäi ta agraarmaaks. Eestis valitses nn balti erikord, mis kindlustas balti mõisnikele erakordse monopoli maale, nende majandusliku, poliitilise võimu ning privileegid. Maal eksisteeris kaks omandivormi: mõisnike suuromandus suurmajapidamine ja talurahva väike maaomandus väiketalupidamine. Arhiivimaterjalide arvulised näitajad selle aja kohta on järgmised: Eesti 4,19 miljoni hektarilisest maafondist kuulus 2,43 miljonit ha (58%) suuromanikele ning 1,76 miljonit ha (42%) väikeomanikele (1-30 ha). Suurmajapidamisi oli Eestis 1149, väikemajapidamisi aga kokku 74 663. Samal ajal oli 70% Eesti maarahvast maata, töötas mõisates või jõukates taludes. See oli võrdlemisi kurb ja lootusetu periood Eesti talurahva elus, periood, mil paljud Eesti talupojad, ka saarlased, isaisade maa maha jätsid ning Laksi Tõnise kombel võõrsile läksid "hingemaad" otsima. (Nende võõrsile läinute elust olen varem juba kirjutanud.)