Samal ajal on eesti rahval tulnud seda rinda-pinda pidevalt jagada väljasttulnutega. Enne Esimest maailmasõda oli Eesti tsaari-Venemaa majanduslikult suhteliselt hästi arenenud (ent poliitiliselt ja rahvuslikult rõhutud) osa. Sellele vaatamata jäi ta agraarmaaks. Eestis valitses nn balti erikord, mis kindlustas balti mõisnikele erakordse monopoli maale, nende majandusliku, poliitilise võimu ning privileegid. Maal eksisteeris kaks omandivormi: mõisnike suuromandus suurmajapidamine ja talurahva väike maaomandus väiketalupidamine. Arhiivimaterjalide arvulised näitajad selle aja kohta on järgmised: Eesti 4,19 miljoni hektarilisest maafondist kuulus 2,43 miljonit ha (58%) suuromanikele ning 1,76 miljonit ha (42%) väikeomanikele (1-30 ha). Suurmajapidamisi oli Eestis 1149, väikemajapidamisi aga kokku 74 663. Samal ajal oli 70% Eesti maarahvast maata, töötas mõisates või jõukates taludes
Oktoobrirevolutsioon >Ajutise Valtisuse autoriteet oli nii madal, et mis tahes jõuline rühmitus oleks saanud riigipöörde sooritada >sisepoliitiline ebamäärasus suurendas bolsevike toetajaskonda, Lenini eestvedamise valmistuti riigipöördeks >24.-25 okt Petrogradis: vallutati tähtsamad tugipunktid, kukutati Ajutine Valitsus, võim bolsevikele >rahudekreet -pöörduti maailma poole ettepanekuga alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks >maadekreet -likvideeriti mõisnike suuromandus 7 Kodusõda 1918-1922 >kõik polnud enamlaste võimuletulekuga nõus, algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu=> 2018. a kodusõjaks >punased ja valged >nõukogude võimu likvideerimist toetasid välisriigid *Inglismaa, Prantsusmaa, USA saatsid 1918 kevadel oma väed >nõukogude võim loob Punaarmee (Lev Trotski teene), kehtestavad karmi korra ; sõjakommunism >1918
annaabi.ee 
