Riigipöörde tegemise võimalust asusid kaustama enamlased, kellel polnd demokraatlikult lootust võimu saada. (teised üritasid)Kuigi enamlaste plaan oli ajutisele valitsusele teada ei võetud midagi ette 25okt 1917-võtsid enamlased Petrogradi oma kontrolli alla. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26okt 1917 II nõukogude kongress mis moodustas Rahvakomissaride nõukogu Esimees:Lenin Kongress võttis vastu rahu ja maadekreedi : Maadekreet:likvideeriti mõisnike suuromand rahudekreet:rahuläbirääkimised , õigalse rahu sõlmimine maailmaga. Asutav kogu kuulutas enamlastele suurt ohtu. Selle valimistel võitsid esseerid. Ja võeti enamlaste vastane hoiak, enamlaste võim oli aga nii tugev et 6jaan 1918 ajasid nad asutava kogu laiali. Peagi viskasid enamlased vasakpoolsed eseerid välja . Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. BRESTI RAHU- 1917 pöördus venemaa saksamaa poole et sõlmida rahu Bresti-Litovski kindluslinnas
Oktoobripöörde valmistas ette Trotski. Ristleja Aurora, mille kahuripaukude antakse märku tormijooksule minemiseks Talvepalee peale. AV ei pannud vastu kuna neil polnud kellelegi toetuda. Gerenski pääses põgenema ainsana. (BBC sari IMS- st.) Samal ajal kogunes II ülevenemaaline nõukogude kongress(, kus kuulutati välja): · Maadekreet (maaharijad võivad hõivata endiste omanike maa), · Rahudekreet(seoses IMS, tahab õiglast rahu ilma anneksioonideta). · Kogu suuromand natsionaliseeriti, kapital kuulutati rahva omaks. 18. aasta jaanuaris kogunes AK, Leninile see ei sobi ning Lenin toob sinna punakaardi ja käsib neil 6. jaanuaril koju minna. AK oli ülekaal esseeridel ning bolsevikud olid vähemuses. Riigipööret ei olnud kooskõlastatud. Lenin tuli ka Petrogradi IIÜVK ja teatas kongressi delegaatidele, et ,,juhtus nii", et AV on kukutatud. Saadikutele see ei meeldinud, Trotski käskis neil lahkuda, kellele ei meeldi ja need läksidki
Laienes karjakasvatus piimakarjakasvatus. Vähesel määral kasvatati lihaveiseid ja rasvasigu. Jätkus põlluharimise intensiivistamine: · hariti üles uusi maid · võeti kasutusele kunstväetisi muretseti uusi põllutöömasinaid · erilist tähelepanu pöörati sordiaretusele Külas vähenes sotsiaalne kihistumine. Domineerima hakkas iseseisvate väikepõllumeeste kiht. 20.sajandi algul kujunes teravaks probleemiks maapuudus. Valitsevaks jäi mõisnike suuromand Kogu maafondist kuulus: · mõisnikele 58 % ja · talurahvale 42 % maafondist Kõrge maahind ei võimaldanud talukohti osta. Põhja-Eestis arenes talukohtade ost aeglasemalt kui Lõuna-Eestis. Sajandivahetusel algas ühistegevuslik liikumine. Ajendiks sai piimakarjanduse areng. 1889.a. juunis toimus Eesti Põllutöökongress, mis pooldas ühistegevust. Tartu Eesti Laenu- ja Hoiu Ühisuse loomine .Otsus võeti vastu 1900.a. juunis, põhikiri kinnitati 1901.a. juulis. 1904.a
annaabi.ee 
