praeguste maakondadega. Seoses uute rajoonikeskuste loomisega kujunesid uued kohalikud keskused nagu Jõgeva, Rapla või Põlva. Kokku on Eestis 42 linna ning 9 linnalist asulat -- alevit. Migratsioon Rahvaarv 1934.a. 1.126.413, millest eestlasi 992 520 ehk 88, 1 %. Rahvaarv 1989.a. 1.565.662, millest eestlasi 963 281 ehk 61, 5 %. Sellest järeldan et nendel aastatel toimus sisserändeid kui ka võõrkeelse rahvastiku iive kasv. Eestlaste suremus suurnes ning toimus eestlaste väljarännet. Rahvastiku migratsioon muutus Eesti NSV töölisklassi täienemise põhiliseks allikaks kogu sotsialismi ehitamise perioodi jooksul. 1945.1949. aastal moodustas loomulik juurdekasv vaid 1,7% vabariigi rahvastiku üldisest juurdekasvust ja 5,2% linnarahvastiku juurdekasvust. Sisseränne 1940-ndate lõpul alustati Eestis kollektiviseerimist (kolhooside rajamist) ja kiirendatud
Rahvastiku tihedus - 3,0 in/km² President - Ólafur Ragnar Grímsson Peaminister - Geir Hilmar Haarde Iseseisvus - 17. juunil 1944 Rahaühik - kroon (ISK) Ajavöönd - maailmaaeg Tippdomeen - .is Telefonikood - 354 Haldusjaotus Island on jaotatud kaheksaks piirkonnaks (landsvæi) (sulgudes halduskeskus): · Austurland (Egilsstair) · Höfuborgarsvæi (Reykjavík) · Norurland eystra (Akureyri) · Norurland vestra (Sauárkrókur) · Suurland (Selfoss) · Suurnes (varem Reykjanes) (Keflavík) · Vestfirir (Ísafjörur) · Vesturland (Borgarnes) Piirkonnad on omakorda jaotatud 23 maakonnaks (sslur): · Árnesssla · Austur-Barastrandarssla · Austur-Húnavatnsssla · Austur-Skaftafellsssla · Borgarfjararssla · Dalassla · Eyjafjararssla · Gullbringussla · Kjósarssla · Mrassla · Norur-Ísafjararssla · Norur-Múlassla · Norur-ingeyjarssla
annaabi.ee 
