masinatööstuse kõrgtehnoloogia poolest. Rohkem kui teistes arenenud riikides on Itaalias säilinud majanduse arengu ebaühtlus: Lõuna-Itaalia ja saared on Põhja- ja Kesk-Itaaliast märgatavalt maha jäänud. Aastal 1980 oli tööstuses hõivatud 36,4%, põllumajanduses 12,8% ja teeninduses 50,8% töötajaist. Tööstisest saadakse ligi kaks viiendikku, põllumajandusest üks kümnendik sisemisest koguproduktist. Majandust juhivad era- ja riiklikud suurmonopolid. Esimestest on võimsamad Montedison(keemia-, elektrootehnikatööstus), FIAT (masina-, autotööstus) ja Pirelli(kummitööstus). Loodusvarad Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit, maagaas. Väliskaubandus Peamised kaubanduspartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Holland ja Belgia. Enamusel aastatel ületab import ekspordi tänu energia ja
on loonud monopolid, mis etendavad kapitalistlike riikide majanduses otsustavat osa (kapitali akkumuleerumine, monopolid, monopolistlik kapital); 2) tööstuskapitali liitumine pangakapitaliga, valitseva klassi erilise kihi, niinimetatud finantsoligarhia tekkimine (töösturite ja pankurite kartell); 3) kapitali väljaveo suur osatähtsus (kapitali väljavool); 4) rahvusvaheliste monopoliliitude kujunemine, mis jaotavad maailma mõjusfäärideks (hargmaised suurmonopolid); 5) maakera vabade maade jaotamise lõpuleviimine ning võitlus imperialistlike suurriikide vahel maailma uue ümberjagamise pärast (imperialistlikud maailmasõjad).
annaabi.ee 
