Kunstiajaloo kontrolltöö renessansistrokokooni. 1) Mis sajandeid hõlmas renessansskunst? Itaalias 14.16.sajandil ning mujal Euroopas 15.16.sajand. 2) Nimeta renessansiajastule iseloomulike jooni * Humanism * Suurem ilmalikkus * võeti eeskuju antiikkultuurist ja kunstist 3) Iseloomusta omal valikul üht Itaalia kõrgrenessansi suurmeistritest (loomingu üldiseloomustus, näited) Leonardo da Vinci. Loenardo da Vinci üks iseärasusi oli maalimislaadil juba välja kujunenud. Võime näha romantilist ja salapärast meeleolu. Tema arhitektuuri ja skulptuurialane looming koosneb peaasjalikult teoreetilistest kavanditest, kuid neist ellu on viidud vähesed. Tema kunst on üldistav ja
olemas miski, mida võiks nimetada tõeliseks reaalsuseks, ja kas see miski ei sõltu pigem meie vaateviisist. Maneristid, nagu ka El Greco muutsid reaalsust jäljendava illusionistliku pildiruumi vaimseks pildiruumiks, kujutades seda, mis on tegelikkuses nähtamatu ning ainult vaimusilmas tabatav. Manerismis, mille ainsaks mõõdupuuks on kunstniku isiklik nägemus ja vaateviis, on moodsa kunsti juured. Pole siis ime, et El Grecot, üht manerismi suurmeistritest, kelle kunstnikud avastasid alles 20.sajandi alguses, peetakse moodsa kunsti esiisaks. Referaat räägib Kreeta päritolu Hispaania kunstnikust Domenikos Theotokopulosest, hüüdnimega El Greco. Tema eluloost, loomingust, tema teoste isikupärast, tema mõjust kunstiajaloos ja mõningatest teostest. 3 1. Elulugu Kreeklane Domenikos Theotokopulos, keda Hispaania õukonnas, kus ta töötas suurema
Pietro kloostri kabeli Tempietto, mida loetakse esimeseks kõrgrenessansi ehitiseks. Arhitektuuri täiuslikkuse etaloniks peetakse veel Andrea Palladio loomingut: San Giorgio kirik Veneetsias ja Villa Rotonda oma ümara keskosaga. Palladio ilmestab hoonete väliskülgi mitut korrust läbivate sammaste ja viilkatusega nende kohal ning hiljem areneb tema loomingu eeskujul välja palladism. Skulptuuris valitseb kujude keerukus ja nende ideaalproportsioonide taotlus. Michelangelo, üks suurmeistritest, on loonud täiuslikud skulptuurid Taavetist, paavst Julius II-le loodud Moosese kujuga hauamonumendi, Kapitooliumi väljaku ja palju muud. Michelangelol on õnnestunud kujutada erinevate ajastute lemmikmotiivi pietà (lein, kurbus), kus neitsi Maarja leinab surnud Kristust, hoides teda süles. Michelangelo maalis Vatikani Sixtuse kabeli lae piibli ainetel ,,Maailma loomisest" ja idaseinale maalis ta ,,Viimse kohtupäeva". Maalikunstis on katsetajaks Leonardo da Vinci, esimese
Itaalia reljeefikunstis ühineb gootlik hingeelu käsitlus antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega (Näiteks Nicola Pisano, Pisa baptisteeriumi kantsel; Lorenzo Maitani, ,,Viimne kohtupäev", mis asub Orvieto toomkiriku fassaadil). Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Osalt Bütantsi mõjul olid Itaalias au sees seinamaal ja tahvelmaal. Ka jäi Itaalia kirikutes, millel olid väiksemad aknad, rohkem ruumi maalingutele. Seinamaali suurmeistritest võib nimetada Giotto di Bondone'i, kes oli ühtlasi ka uue stiili rajajaks. Inimeste kujutamises oli ta küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutus ja maastikuline foon on tal tinglikum. Prantsuse gooti skulptuur on võrreldes romaani skulptuuriga korrastatum, selgem ja harmoonilisem. Romaani kunstis oli oluline hoiatav ja ähvardav tähendus, gootika aga imetleb ja austab kristlikku sõnumit ja väljendab eelkõige õndsustunnet.Gooti maalikunsti kõiuge
annaabi.ee 
