venelaste lõplikuks purustamiseks. Lõppes see sõjakäik Napoleoni lüüa saamisega ja see oli tema esimene tõsisem tagasilöök. Peatselt loodi Napoleoni vastu koalitsioon ja Leipzigi lahingus pidi Napoleon vastu võtma järjekordse kaotuse. Peale seda sunniti ta troonist loobuma ja pagendati Elba saarele kus ta pidi elama riiklikust pensionist. See oli Napoleoni jaoks tõsine tagasilöök kuid see ei tapnud tema enesekindlust. Nagu suurmehele kohane ei leppinud te sellise tagasilöögiga ja põgenes peagi Elba saarelt. Ta suutis koguda endale armee ja tõusta taas troonile kus ta sai valitseda 100 päeva. Tema vastu loodud seitsmes koalitsioon purustas Watreloo lahingus tema armee kus Napoleoni väed olid suures vähemuses. Siiski suutis ta taaskord näidata üles uskumatut sihikindlust ja südikust vaatamata suurtele kaotustele lahingus. Peale seda lahingut pagendati ta uuesti kuid
loomulikud. Voltaire's pole näha revolutsionääri. Ta on lihtsalt radikaalne. Pigem on ta lakkamatult väljas inimõiguste eest. Kaitseb eesrindlike ideesid, vaba mõtlemist. Teda on paljud endale ka eeskujuks seadnud (järeltulijad, uued põlvkonnad). Standhal, Byron, Puskin jne on teda oluliseks pidanud. Ta tuleb kirjandusse sellise rokokooliku värsisepana. Sellisena, keda kritiseerib oma kirjades Montesquieue. Ta on kirjutanud ka luulet. Ta on olnud ka eeskujuks teisele suurmehele Goethele. Voltaire kritiseeris ka oma ajastu nähtusi. Tema kui valgustaja kujunevad vaated värssides. Kasutas eriti läkitust ja oodi. Ta oli oluline uuendaja (nagu ülemineku kirjanikud ikka). Toob värkseid tuuli vanadesse vormidesse. Paistavad silma ühiskondlikkus ja ?. Nt poeem loomulikest seadustest. Umbes samal ajal hakkas kirjutama ka teaduslik-publitsistlikke asju. Nende seast paistavad kirja eriti filosoofilised kirjad. Mainitakse ka Newtoni filosoofia aluseid
annaabi.ee 
